Kui eelmise aasta kevadel samal ajal oli hukkunud taliviljapõlde Eestis kõige rohkem just Lääne-Virumaal, siis sel aastal samas piirkonnas on kevadisi põlluringe teha vastupidi kõige rõõmustavam.
Selle aasta suurim üllataja on talioder ja seda tegelikult kõikjal Eestis.
Talioder kannatab üldjuhul taliteraviljadest lumeta miinuskraade kõige vähem, kardab väga tuulekülma ning on vastuvõtlik haigustele juba sügisel, seega on tõeline riskikultuur. Sel aastal tundub, et risk on ennast õigustanud ja taliodrapõllud on talvitunud.
Lääne-Virumaal oli nn peaaktsionär sel aastal ka alati armuline – lund oli põldudel piisavalt või sadas juurde just vahetult enne külmaperioodide saabumist.
Talikultuurina kasutab talioder paremini ära mulla toitainete ja veevaru. Kuna ka külviaeg oli sügisel optimaalne, augusti lõpp-septembri algus, siis talioder suutis enne talve saabumist hästi võrsuda ja talvitumiseks varuaineid koguda.
Sel aastal saab loota taliodrapõldudelt head saagikust, samuti on see hea kultuur koristuskonveierisse ning eelkultuuriks talirapsile.
Ka optimaalsel ajal külvatud talinisupõllud näevad head välja. Üllatavad isegi hilised, oktoobri alguse külvid, mis on kohati suutnud sügisel lühikese ajaga väga ilusa juurekava kasvatada ning tänu sellele ka talvitunud. Sellele aitas samuti kaasa lumi, mis kaitses õigel hetkel lehtede külmumise eest – ilma lumeta oleksid sellised taimed hetkel palju kehvemas seisus. Muidugi on saagipotentsiaal oluliselt suurem mõistlikul ajal külvatud taimedel, millel praegu peale talve on ka lehed säilinud.
Kõikjal talinisupõldudel on viimase nädalaga näha lehtede lillakas-punakaks muutumist. Põhjus on toitainete puuduses – tõenäoliselt just eriti fosforipuudusest. Taimed on talvega välja kurnatud ning ka praegune liigniiskus võimendab stressi. Kui lähiajal temperatuurid tõusevad, päikesekiirgus võimendub ja taimed kasvu alustavad on oodata igakevadist hetkelist põldude veelgi kollasemaks muutumist. Kiire reageerimine väetamise ja lehekaudse turgutusega aitavad seda stressi kiiremini leevendada.
Talirapside seis on samuti hea – need taimed, mis olid põllul sügisel, on seal alles ka kevadel. Hukkunud on vaid üksikud või siis põldude madalamates kohtades vee alla jäänud taimed. Hetkeseisuga on taliraps kindlasti selle aasta saagilootusega kultuur, millesse tasub panustada. Kevadel tugeva juurekaela, kasvukuhiku ja leherosetiga taimed on suure saagi eelduseks, sest taim on kohe kasvu alguses heas seisus ning võimeline lisaks peavõrsele ka efektiivseid kõrvalharusid kasvatama.
Kommenteeri: