Drooni lennutamine, õhust videode ja piltide tegemine – need on tänapäeva võimalused oma põldude seisu ja arengut paremini jälgida ja hinnata. Eks ka harjumuspärast labidat ja visuaalset lähivaatlust ei saa kõrvale jätta, kuid kahe kombinatsioonis on otsuste tegemine ja olukorra hindamine ülevaatlikum. Samuti on võimalik kõrgemalt vaadates näha põllu nö nõrgemaid kohti – madalamad ja niiskemad alad, mullastiku erinevused, veerežiimi erisused, külvivead ja muu selline.

Antud põllul on talinisu Edvins külvatud sügisel 10. septembril ning nagu reeglipära sel kevadel on, külviaja valik osutus õnnestunuks ja tänu optimaalsele külviajale on ka taimiku talvitumine olnud hea. Külm kevad hoiab hetkel taimede uute lehtede kasvu tagasihoidlikuna, kuid taimede juurestik on hästi arenenud. See annab kinnitust, et taimed on heas seisus ja võrsumine jätkub.

Põllule on antud sel kevadel esimesel võimalusel, kui pind masinat kandis, 150 kg AN väetist ning nädala alguses (10.04.17) vedelväetist KAS32 150 l/ha. AN väetises on lämmastikku elemendina 34,5, seega esimese väetiseringiga anti elemendina lämmastikku ca 57,5 kg. KAS32 puhul võiks arvestada koefitsiendiga 1,3 ehk võrduks see umbes 200 kg graanulväetise kogusega, seega elemendina lämmastikku ca 64 kg.

Ka praeguste jahedate ilmadega on oluline, et taimed ei jääks nälga, sest tõenäoliselt on hetke öökülmad siiski viimased ja kui nüüd soojaks läheb, siis taimede kasv ka topeltkiire. Lisaks on näljas taim ka rohkem stressis ja keskkonnatingimuste muutustele palju vastuvõtlikum. Erinevate annuste andmisel võiks vahet hoida umbes kaks-kaks ja pool nädalat.

Põllumehed on praegu ära kasutanud ka öökülmasid, sest hommikupoolikutel on põllu pind külmast tahkem ja tugevam, seega masinate sõitmisega tekitatakse vähem rööpaid ja tallamist.

Tänan Vanausse OÜ!