Talv teeb oma viimast jõuproovi ning viimastel päevadel on kevade ja talve võitlust näha üle Eesti – küll sajab vihma, rahet ja lund, küll paistab päike ja soojendab mõnusalt, siis jälle tuulekülm justkui “lõikab”. Kui nädal-kaks tagasi tundus juba, et kevad on käes, paras aeg kõikide põllutöödega toimetada, siis nüüd ütleb talv selgelt: “Pea nüüd hoogu, peremees!”

Laupäeva öösel vastu pühapäeva (15.-16.04) näitasid termomeetrid erinevates Eestimaa paikades:

Tõnuris, Lääne-Virumaal -10°C

Toilas, Ida-Virumaal -9°C

Viiratsis, Viljandimaal -8°C

Valjalas, Saaremaal -7°C

Kolga-Jaanis, Viljandimaal -7°C

Laanekurus, Viljandimaal -5°C

Põlvamaal, Kagu-Eestis -5°C

Külmalaine ja öökülmade jätkumist umbes nädala jagu ennustavad hetkel peale Eesti ka Tšehhi, Norra ja Vene meteoroloogid.

Praegu teeb kõige murelikumaks, kuidas võib külm mõjuda talirapsidele, sest taimed olid talve külmaperioodist juba deaklimatiseerunud ja vegetatiivne kasv oli taastunud. Mitmel pool olid rapsitaimed juba praeguseks soojade ilmadega hakanud pikkusesse kasvama ja leherosetis oli uute lehtede kasv aktiivne. Just leheroseti keskpaik ning maapinnast kõrgemale kerkinud kasvukuhik on rapsitaime kõige külmaõrnem koht. Kui külm nendest taimeosadest “sisse pääseb” võib hävitada peavõrse või külgharude pungad. Kindlasti on peale öökülmade möödumist näha taimede lehevärvi muutust – lehed võivad olla kollakas-valged või oranžikas-punased. Lehtede värvimuutust aga ei peaks kohe taimede hävimiseks pidama.

Rapsitaim on saanud tõsisema külmakahjustuse, kui:

  1. Kasvukuhik on sõrmedega pigistades vetruv ja pehme
  2. Taime kasvukuhikut pooleks lõigates on südamikus märgata pehmeid, mädaseid ja pruune laike ja kudesid

 

Taliteraviljad olid praeguseks oma kasvujõudu pigem juurestiku kui lehemassi arenguks suunanud ning samuti olid taimed hästi taastunud ja põllu üldtoon kõikjal oluliselt rohelisemaks läinud, seega teraviljadele ei tohiks praegune külm väga palju liiga teha. Lagedamatel põldudel, kus tuulekülm saab liiga teha või vastupidi madalamates kohtades, kus külm püsib pikemalt, võib tekkida leheotste valgeks ja “krõbedaks” muutumist.

Igal juhul, nii taliteraviljade kui rapsi puhul, aitab praegust külmaperioodi üle elada see, et kiirelt jõuti juba väetised põldudele anda ning soojade ilmade ja niiske mullaga jõudsid taimed ka juba tarbima hakata. Sellest tulenevalt jõudsid taimed ka juba taastuda ja jõuvarusid koguda, mistõttu suudavad ka külmastressile paremini vastu panna. Väetusplaani järgimist tuleb ka jätkata, sest nälg võib bumerangina külmastressi võimendada.

Mitmel pool, kus põldude ettevalmistus oli nii kaugel, et jõuti ka juba hernest, uba ja ka kaera külvata, on tekkinud nüüd mure, kas öökülmad võivad ka külvatud seemnetele liiga teha. Saab öelda, et kõikide kultuuride jaoks on kõige tundlikum aeg vahetult enne/pärast tärkamist, kui noor taim on just mullapinnale jõudmas. Idulehed ja esimesed arengujärgud kardavad külma ja ka keemiastressi. Külvatud seeme, mis on alles idanemas, ei karda nii palju külma, sest mullas ei lange temperatuur nii kiiresti. Praegu on hea ka see, et muld on olnud märg, sest märjas mullas on temperatuuride kõikumine aeglasem. Ainus mure, mis võib tekkida, kui külm liiga kaua püsib – seemned idanevad väga aeglaselt ja osad võivad üldsegi niiskuse tõttu mädaneda-hävida. Umbes nädal aega tagasi külvatud herneseemneid põllul välja kaevates oli näha, et praeguseks oli seeme vaid pisut paisunud ning idu areng väga tagasihoidlik.