Kui Põhja- ja Lõuna-Eestist on pigem kuulda, et põllud on veel niisked ja muld nätske, siis Kesk-Eestis (Türi, Imavere, Põltsamaa, Paide ümbrus) on põllud juba külviks piisavalt tahenenud. Näiteks Põltsamaa ja ka Türi lähedal käib aktiivselt herne külv ja ka külvijärgne rullimine.

Üldiselt on kuulda, et valmisolek seemne ja tehnikaga on kõikjal Eestis olemas, kui vaid põllule saaks. Peamiselt tegeletakse põldude ettevalmistamisega ja külviga püütakse alustada sel nädalal, hiljemalt järgmine nädal. Ilmaennustus lubab küll suuremat hulka sademeid, mis jällegi võib siin-seal külviplaanid edasi lükata.

Mõned vapramad ja julgemad külvasid hernest juba ka umbes nädal-poolteist tagasi, kui veel olid soojad ilmad, niiskus hea ja põllud kandsid. Nüüd seemet välja kaevates on näha, et idualge on arenemas, seega juba külvatud seemned tunnevad end praegu hästi, kuigi areng on siiski aeglane. Herne seemned hakkavad idanema 1-2 °C juures, seega herne puhul ei peaks kartma madalat mullatemperatuuri ja öökülmasid. Herne tõusmed taluvad samuti külma ja seda isegi – 6-8 °C.

Herne külvamisel oleks soovituslik külvisügavus 5-6 cm ja optimaalne külvisenorm 70-80 idanevat seemet/m2, mõningatel arvamustel kuni 100 idanevat seemet/m2. Hernes on küll kasvutingimuste suhtes leplik, kuid idu on väga tundlik kuivusele, seega vajab idanemiseks mullaniiskust – sellest tulenevalt peab ka külviaega ajastama varaseks.

Hernes on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega, seega efektiivne umbrohutõrje on viljelemisel tähtsal kohal. Parima tulemuse annavad külvieelsed mullatoimelised herbitsiidid, mida pritsitakse mustale mullale ja mis mõjuvad tärkavatele umbrohtudele. Lisaks on neil herbitsiididel mulla järelmõju, seega ühe pritsimisega on tagatud tõrje sõltumata umbrohtude tärkamisajast. Samuti ei pea pritsimisega ootama ei herne ega ka umbrohtude teatud kasvufaasi jõudmist, eriti arvestades, et varsti on põllul tehtavatel töödel lausa järjekord (taliviljade pritsimised, suviviljade külvamine).

Siiski, et saada parim tulemus mullaherbitsiididega, tuleks meeles pidada järgmist:

  1. Pritsimise järgselt oleks hea, kui vähemalt samal ööl ei järgneks öökülma. Herbitsiidi toimeained peavad jõudma mullaosakestega piisavalt kontakti, miinuskraadid võivad toimeainete aktiivsust aeglustada ja kehvemaks muuta.
  2. Kõik kultuurid on herbitsiidi suhtes kõige tundlikumad (rohkemal või vähemal määral) vahetult enne/pärast tärkamist ja idulehtede faasis, seega mullaherbitsiidi pritsimine peaks olema tehtud ajaks, mil idu on jõudnud mullapinnast maksimaalselt 1 cm kõrgusele – see on veel ohutu faas.
  3. Mullaherbitsiidide puhul on lõpptulemuse ja efektiivsuse määrajaks pritsimisel kasutatav veekogus. Veekulu peaks olema vähemalt 250 liitrit. Ka eelmise aasta kuiv kevad näitas ära, et veekulu pritsimise ajal mõjutas väga palju herbitsiidide mulla järelmõju, mis on just peamiseks eeliseks nende vahendite puhul.
  4. Kui on plaanis herne rullimine, siis see töö peaks olema tehtud enne herbitsiidi pritsimist.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                         Jätkuvalt kasutatakse herne umbrohutõrjeks ka MCPA-d, kuid kogemus näitab, et need põllud on koristuseelselt alati rohkem umbrohtunud ning ka järelkultuuri (taliteravilja) põllul on seemnevaru tõttu sügisel rohkem konkurente. Lisaks on mõned uuringud ja katsed selgitanud, et MCPAst tekkinud kasvupidurdus ja stress vähendavad hernel edaspidi kasvuperioodi jooksul mügarbakterite arengut.