Igal sügisel ja kevadel on haned mitmel pool Eestis põllumeestele tõeliseks mureks ja tüütuseks, sest oma rändel peatuvad nad põldudel ja kuna hanede toit koosneb eranditult vaid taimedest, võivad nad parvega peatudes põldudele tõelist kahju teha.

Haned toituvad heameelega teraviljaorasest ja võivad taime ära süüa kuni võrsumissõlmeni. Teravilja puhul tehaksegi nalja, et haned teevad esimese võrsumist soodustava kasvuregulaatori töö ära. Hullemat kahju teevad linnud aga külvatud herne- ja oapõldudel, sest kui linnud leiavad mullast seemne, oskavad nad üles leida kogu külvirea ja sealt järjest seemned mullast välja otsida.

Haned valivad parve maandumiseks ja toitumiseks pigem suured põllud, mille keskel toimetada, sest suure lageda ala peal on lihtsam vaenlast (näiteks rebane) märgata.

Hani on tark ja üliettevaatlik lind ja väga tundlik häirimisele. Enne peatumiseks sobiliku põllu väljavalimist lendab üle tulevase toitumiskoha üksik luuraja — kogenud vanalind, kes kontrollib toitumiskoha ohutust. Kui ülelennul talle midagi kahtlast silma jääb, siis tõenäoliselt sinna põllule nad ei maandu. Kui haneparv põllule jõuab, tiirutatakse tavaliselt kaua õhus ja vähimagi kahtluse korral lahkutakse.

Samuti on ka põllul olles alati olemas valvurid, kes kaelad kõrgele sirutatult teraselt ümbrust jälgivad ja vajadusel ohust hoiatavad. Kui püüda haneparve põllult ära ajada, ongi oluline lendama saada kõik linnud, sest kui just need mõned valvurid jäävad peale parve lendutõusu põllule, siis annavad nad ohu möödudes teistele märku ja mõne aja pärast maanduvad ka teised tagasi.