Oaseemne puhtimine

Lääne-Virumaal külvatakse sel kevadel 105 ha suurusele põllule uba, millest üle 30 hektaril katsetatakse puhitud seemet. Petkuse CT-ga puhiti üle 10 tonni seemet.

“See on rohkem katse. Ei teagi enam, kust see mõte tuli, ilmselt tahtsin proovida, kas sellest on ka kasu. Puhitud seemne tulemusega olen rahul, eks ole näha, mis pilt põllul on,” kommenteeris põllumees ise huvi oaseemne puhtimise vastu.

Nagu praegu ka kõigil teistelgi, plaanitakse külvidega alustada esimesel võimalusel. Külvisenormiks arvestatakse 45 idanevat seemet/m² ning külvi ette läheb väetis NPK 22-7-12 normiga 210 kg/ha.

Puhtimisega on võimalik tõrjuda seemnetega levivaid haigusi – meie tingimustes on oa puhul nendeks mitmed erinevad juuremädanikud ja tõusmepõletik.

Lisaks on kasvuperioodil oapõldudes igal aastal järjest enam näha laikpõletikku, mis esmalt levib lehtedele ja nakkub sealt omakorda ka kaunadele ja seemnetele. Laikpõletik rikub seemnete kaubandusliku välimuse (seemnetel on tumedad pruunikas-mustad laigud) ja halvendab oaseemnete kvaliteedinäitajaid. Laikpõletik säilib edukalt seemnetel ning sellise seemnematerjali taaskülvamisel kahjustavad haigustekitajad taimi ja ka uut saaki veelgi agressiivsemalt.

Kuna puhtimine tõrjub efektiivselt peamiselt seemnetega ja ka mullast või taimejäänustelt taimede varajases kasvus levivaid haigusi, siis ei tähenda see, et kasvuaegset laikpõletiku tõrjet fungitsiididega tegema ei pea. Puhtimine annab esimese kaitse laikpõletiku vastu, väldib haigustekitaja levikut põllul ja hoiab haiguse fooni madalamal. Puhtimisest tulenev kasu on peamiselt selles, et kasvuaegselt leviva laikpõletiku tõrjet on võimalik paremini ajastada ja kasutada ka madalamaid fungitsiidide norme.

Oa- ja herneseemne puhtimine pole meie viljelustehnoloogiates veel kanda kinnitanud, kuid kogemused Põhja-Euroopast (Taanist, Soomest) näitavad, et kasvupinna laienemisel muutuvad ka haigused tugevamaks ja nende mitmekülgne tõrje (puhtimine, pritsimine) kohustuslikuks ja väljapääsmatuks. Vaadates viimaste aastate kaunviljade kasvupinna tõusutrendi, siis tõenäoliselt on see meil lähiaastate tulevik.

Kaunviljade kasvupind, Statistikaameti andmebaas seisuga 25.01.17.

Mõõtühik: tuhat hektarit

Tänan video eest Aaspere Agro!