Selle nädala keskpaiku oli lõpuks võimalik ette võtta ka talinisu äestamine, mis mahepõllumajanduses täidab peale võrsumise soodustamise ka olulist umbrohutõrje rolli.

“Nii pehmed, kui hetkel meie kandis põllud kevadel on, ei tule varasemast praegu meeldegi,” ütleb põllumees Lõuna-Viljandimaalt ja sama lauset on kuulda kõikjalt Eestist.

Isegi äestamiseks sobivat põllupinda on oodatud sel kevadel nii kaua, et näiteks rukkid on juba liiga suureks kasvanud – sel nädalal põldudel käies leidis esimese kõrresõlme juba lihtsasti. Kõrsuva rukki puhul liiga hilja äestades lõhub see võrseid ning teeb kasu asemel kahju. Murdunud võrsetest ei saa enam produktiivvõrsed (viljapäid kandvaid) ja see on pigem taimede lõhkumine ja tulevase saagi kahjustamine. Ka heas kasvuhoos ja varased-keskvarased sordid talinisud on siin-seal juba nii palju kasvanud, et äestamisel, kui seda üldse teha saab, tuleb väga ettevaatlik olla, kiirused hoida madalad ja taimedega õrnalt ümber käia.

Piltidel teeb äestamistööd talinisu `Edvins` põllul GPSi ja automaatroolimisega varustatud New Holland T7.270 koos ökoäkke APV-ga, millel ka peenseemne kast.

Samuti oli võimalik alustada ka rukkile, sordiks `Sangaste`, allakülvi tegemist, mida tehti küll Amazone ZA-M väetisekülvikuga, sest enam äkkega rukist ärritama minna ei julgetud. See oli ka igati õige otsus. Pisut aga võeti küll risk, sest külv tehti enne tugevat vihmasadu, kuid sel kevadel õiget ajastust ja otsuseid teha on ilmselgelt väga keeruline. Kõik põllumehed annavad endast maksimumi ja püüavad ilmaoludega kuidagigi töid sobitada.

Allakülv oli segu valge ja punase ristiku seemnest ja normiks oli 10 kg/ha, millest 8 kg punast ja 2 kg valget ristikut.

“Tulevikus on haljasväetiseks ristik plaanis kõik külvata vaid valge ristikuna,” lisas põllumees.

Hea on ka kuulda sel kevadel, et need, kellel tehnikal tootlikust piisavalt ja enda tööde järjekord nii kaugel, et võimalik mujale appi minna, lubavad ka ümberkaudseid naabreid aidata. See on tõeliselt kiitust väärt, sest mured on praegu kõigil täpselt ühesugused – isegi erinevatel piirkondadel pole erilist vahet. Paljude aastate kogemusele mõeldes nii tavapäratut kevadet, kus kõik piirkonnad Eestis samas seisus on, tõesti ei mäleta.

Sel aastal on talivilja aasta ja need, kellel sügisel õnnestus pinnast suurem osa talivilja alla panna, neil on ka praegu kevadel pisut kergem hingata.