Koos kevadpüha ja maikuu saabumisega oli isegi ilmataat kõikjal Eestis armuline ja aitas põllumeestel põldudel tõsisemaid tegemisi ette võtta. Siiski peab ütlema, et ei mäleta sellist kevadet, kus kõikjal Eesti piirkondades on samaaegselt seis nii ühesugune – Lõuna-Eestis või Põhja-Eestis, saartel või mandril, kõikjal ei saa tegelikult siiani mõistlikult külvama ja masinatega põldudele.

Peamine eesmärk – võimalikult ruttu külvama saada, täitub aga enamikel siiski alates teisipäevast, sest nädalavahetuse vihm, lumi ja lörts tegid põllud veelkord liiga pehmeks. Näiteks Saaremaal oli nädalavahetuse sademete hulk 16,5 mm, Lääne-Virumaal samuti 15 mm kanti, vähem oli Kagu-Eestis, kus mõõdeti piirkonniti 9-10 mm.

“Need põllud, mis enne olid külviks liiga märjad, on nüüd päris märjad,” ütles põllumees Saaremaalt.

Igaltpoolt mujalt oli esmaspäeval samuti kuulda kommentaare:

“Võib-olla õhtul saab midagi külvata” Ida-Virumaalt;

“See pigem homse teema, põllud nii plägased täna” Lääne-Virumaalt;

“Homme hommikul kell 5-6 alustame külviga, maa pole veel ok, aga kuivab” Valgamaalt;

“See öine miinus teeb hommikuks põllud nii märjaks ja pehmeks” Põlvamaalt, kus veel täna öösel oli miinuskraade 5 lähedal.

“Kaera panen maha homme, siis edasi uba” Viljandimaalt, kus maa oli täna hommikul valge ja härmas, öiseid miinuskraade 3-4.

Töörahva püha puhul tegeletigi paljudes kohtades põldude erinevatel viisidel kuivatamisega ja mullaharimisega, kivikoristusega, äestamisega, samuti külvieelse väetamisega, aga ka nii taliteraviljade kui talirapsi väetamise ja pritsimisega.

Lähiaja külviplaanides oli peamiselt kuulda hernes, uba, kaer ja oder.

Edu algavaks “Eesti Meistrivõistlusteks külvamises”!