Parim kommentaar põllumehelt Tartumaal hetkeolukorra kohta rapsipõllul: “Kummikufaas?! Mis kummikufaas, millal see raps sinnani kasvab, sügiseks võib-olla!”

Põlluringi tehes nägi neljapäeva jooksul Tartumaal kõike – lund ja lumekruupe, lörtsi ja vihma, päikest ja külmalt “lõikavat” tuult. Samas, kuna vihma ja niiskust on väga põldudele vaja, siis igasuguses vormis sademed teevad praegu ainult headmeelt.

“Gaasipaugutid on ainsad, mis aitavad, ainult naabrid pole väga rahul,” on Tartumaa põllumeeste kindel kommentaar hanede hirmutamiseks kasutatavate kõiksuguste vigurite kohta. Haneparved on palju kahju teinud, igal talinisu põllul on näha jälgi lindudest, leheotsi on näkitsetud ja halvimal juhul on põldudesse korralikult suured hõredad laigud tehtud. Haned aga ei paista mõtlevatki edasilendamise peale.

Mäletatavasti olid põllud varakevadel just Puhja ja Rannu ümbruses talvest suhteliselt palju räsitud ja ka murettekitavalt kollased, kuid õnneks on praeguseks taastumine olnud väga hea. Isegi hilisem sort `Ada` üllatas võrsumisvõimega, talinisu `Edvins` põllud näevad ka Tartumaal sarnaselt kogu Eestiga praegu kõige paremad välja.

“Kevadel vaatasidki, et siit põllult ei tule küll midagi. Tõmbasid taimi välja, siis juured olid pehmed ja tulid kergesti mullast lahti,” kommenteeris põllumees. Kiire reageerimine kevadise esimese väetamisega niipea, kui põllud kandsid ja seadus lubas, on jällegi olnud väga õige otsus. Esimese väetamisega anti ka võrdlemisi suured kogused elemendina lämmastikku (ka isegi kuni 80 N) ning praeguseks on enamikel talinisudel käes kolmas (viimane) ring väetamist.

Väga hästi on praegu põldudel näha, kuidas sügisene umbrohutõrje on vajalik. Eriti selle aastase külma kevade tingimustes, kus kuupäev on küll juba mai keskpaigas, kuid pritsimiseks sobivaid ilmastikutingimusi on olnud vaid paar päeva. Neil põldudel, kus on herbitsiid sügisel pritsitud, pole ka praegu muret suureks kasvavate talvituvate umbrohtude pärast. Seemneumbrohtudsid on siiani suhteliselt vähe tärganud ja tuulekaera pole veel kusagil leida.

Vahepeal, enne öökülmaperioodi saabumist, olid mõned soojemad päevad, kui pritsiti talinisupõldudel herbitsiidi ja ka kasvuregulaatoreid. Siiski jahedate tingimuste tulemusena on lehtedel juba näha ka vähest kahjustust, mis pole kriitiline, vaid lihtsalt on leitav heledamaks tõmbunud lehed, kus näha ka pritsilahuse tilkadest või ka voolamisest tulenev heledam laik või triip.

Talirapsid on Tartumaal heas seisus, kasv on hetkel öökülmade tõttu küll tagasihoidlik, kuid taimed on hästi väetist tarbinud ja kätte saanud, seega põldude üldtoon tume, sinakas-roheline. Praegu käib sarnaselt talinisudele ka talirapside viimase ringi väetamine.

“Tegelikult see liiga hilja väetamine ikka lõhub lehti ja õisi päris korralikult,” olid põllumehe mõtted, kelle põllul ka väetamine parasjagu käis.

Peale hanede oli põldudel leida ka metsloomade tegevuse jälgi. Talirapsi põllul oli põdrakari käinud maiustamas, hammustanud ära rosetilehed ja just need taimed olid ka kõige rohkem saanud külma. Ka Tartumaal on viimastel öödel olnud miinuskraade 4-5. Teine leid oli hernepõllul, kus metssead olid ette võtnud terve külvirea ja seal korralikult maad üles “kündnud”.

Herne- ja oapõldudel, mis külvatud juba 3-4 nädalat tagasi, polnud ka Tartumaal näha rohkem, kui mõned tärganud taimed. Samas jällegi on praegu mullatemperatuur ikkagi nii palju soojem, et ka nädal aega mullas olnud herne- ja oaseemnetel oli arenenud 1-2 cm pikkune idu.

Üldmeeleolud Tartumaal olid võrdlemisi rahulikud. Külvid käisid, peamiselt külvikutes suvinisu või raps, aga ka veel viimased oaseemned. Põhimure kõigil kindlasti oa- ja herne herbitsiidid ja nende ajastamine, mured ka öökülmade pärast ja pisut keeruline olukord ka, kui mõelda, et millised pritsimised peaksid peale öökülmade möödumist esimesed olema.