Nüüd, kui ring Eestimaale on peaaegu 100%-liselt peale tehtud, saab jällegi korrata ja erakordset kevadet imestada, et ei mäleta varasemast sellist kevadet, kui mai keskpaigaks pole taliviljade taimede kasvus ja arengus ning ka suviviljade külvamistega põhjapoolsel ja lõunapoolsel Eestil erilist vahet.

Kagu-Eesti on samuti lõpetamas suviviljade külvamisi – praegu käsil veel peamiselt suvinisu ja suviraps. Ka taliviljade viimase ringi pealtväetised lendlesid põldudel.

Kui talirapside külmast lillakaks tõmbunud rosetilehti ja ka õienuppe on näha olnud kõikjal Eestis, siis Kagu-Eestis on öökülmad mõnedel põldudel püsinud piisavalt kaua, et ka talinisu leheotsad valkjaks või lillakaks-purpurseks muutnud. Ei saa otsida siin seost sordi varasuses või praeguses kasvustaadiumis, sest külmanäpistusi oli näha näiteks hilisemapoolsel sordil `Skagen`.

Enne öökülmaperioodi, kui oli mõningane soojem aeg, jõuti pritsida talinisudele võrsumist soodustavaid kasvuregulaatoreid, enamasti segus veel leheväetised ja aminohapped. Põldudelt oli praegu aga leida ka pritsimise järgselt kahe päeva pärast tulnud öökülma jälgi. Peamiselt lehevärvi muutus otstes või konkreetne triip, kust pritsimislahus oli allapoole voolanud. Õnneks ei midagi kriitilist ja väga karme kõrvetusi ei olnud leida.

Kui teraviljade lehed on tõmbunud imelikult keerdu ja krussi, siis ka see näitab, et taim on mingil määral reageerinud viimase pritsimissegu peale. Leides mistahes kerge värvimuutuse või taimede reaktsiooni põllult, tasub alati vaadata, mismoodi on hakanud kasvama uued värsked lehed – enamasti neil enam kahjustust pole ja taimede normaalne kasv jätkub.

Taliteraviljadele on jahe kevad sobinud, taimed on kasvatanud korraliku juurepalli, mis on väga suureks abiks edasiste põuaperioodide üleelamiseks. Samuti võrsumine on niivõrd hea, et paljudel põldudel pole enam võrsumise soodustamiseks kasvuregulaatorit mõtet pritsidagi.

Sarnaselt muu Eestiga on talinisu `Edvins` üks parimaid võrsujaid ka Kagu-Eestis ja külviread kenasti juba kinni kasvatanud. Samas on see tõstnud ootusi ka muudele sortidele ning jääb kõikjal kõrva, et pisut vaadatakse kriitilisemalt hiliseid sorte ja oodatakse nende arengus sama. Rahu – kõik talinisud on külma kevadet arvestades praegu täiesti mõistlikus kasvus.

Kui talinisule on jahe kevad hea võrsumiseks, siis saab öelda, et talirapsidel on jahedad ilmad küll pikkuskasvu kinni pannud, kuid positiivne on, et külgharunemine on väga hea. Külgharude kasvamine algab juba maapinna lähedalt ja taimed on kasvanud nö “mööda maad laiali”. Nii taliraps kui ka talirüps on samal ajal koos külgharudega ka kasvatanud juurt ja juurekaela, mistõttu taimi pooleks lõigates on näha nii booripuudust kui ka lihtsalt kasvujõust tekkinud tühimikke. Öökülmade üleelamiseks aga on paremas seisus olnud need taimed, mis on olnud pigem madala kasvuga ja millel õienupp rosetilehtedes peidus. Taliraps vajab pikkuskasvamiseks öiseid plusskraade, seega nüüd saavad taimed kindlasti kiire kasvuhoo kätte.

Herne- ja oapõldudel on Kagu-Eestis ka leida ainult mõned esimesed tärkavad taimed. Suviteravili, kaer ja oder, on nädalaga mullas olles väga kenasti idanema hakanud. Jätkuvalt on allpool seemne ümber mullas niiskust piisavalt ja päike soojendab mullatemperatuuri.

Päikese intensiivsuse mõju sai vaadata väga hästi kevadkünni põllul. Ühtpidi on maa siiani nii toores olnud, et Kagu-Eesti savikast mullast oleks saanud künnikihi mulda peale kündmist lausa voolida, kuid nädal aega libistamata künd oli täielikult kuivanud ja tolmas. Päikese intensiivsuse ja kuivamise mõjul olid tekkinud tugevad kamakad.

Üldseis Kagu-Eestis on hea, kuid vihma oodatakse ka seal. Muidugi sisetunne on, et kui nüüd soojemaks läinud on ja kevadine-suvine kasv käes, siis tõenäoliselt nagu alati, ühel hetkel sügisel Kagu-Eesti alustab taliviljade koristusega lõpuks jällegi nädal-kaks varem võrreldes Põhja-Eestiga.