Rapsi külmakahjustused – sordivõrdlus

Kõik talirapsipõllud said möödunud nädala öökülmadega vähemal või rohkemal määral kahjustada. Peamiselt on põldude üldtoon muutunud heledamaks, sest taimede roseti keskelt on taimed tooni muutnud. Samuti on kõikjal näha ka lillakaks-purpurseks muutunud rosetilehti ja kahjuks ka õienuppe. Kuigi õienuppude külmakahjustus on kõige murettekitavam, siis õnneks saab siiski öelda, et saaks veel hullem olla – oleksid õied külmadega juba avatud olnud, oleks saagikadu kindlustatud. Praegu oleks selles osas ikkagi palju optimistlikum.

Küll aga on nüüd taimi pooleks lõigates näha, et külm on ka varte “sisse pugenud” ja ka seal taimerakke ja -kudesid lõhkunud. Väga palju sõltub sellise kahjustuse osakaal sordist ja taimede pikkuskasvust. Aeglasema kasvuga ja kääbussordid on öökülmasid palju paremini üle elanud. Sordid, mis olid juba pikkusesse kasvanud, on ka varte sisemustest justkui tühjaks kasvanud ja koed näevad välja nagu oleks neid rebitud.

Praegu on tarvis taimi toita, seega viimane pealtväetis peaks kindlasti tehtud või plaanis olema. Samuti lehekaudne toitmine, booripuuduse leevendamine ja aminohapetega turgutamine oleksid lähipäevade heateod rapsitaimedele.

Soojad ilmad, eriti soojad ööd, kiirustavad nüüd rapsitaimi veelgi ka pikkusesse kasvama. Kahjustunud kude varre sees on ikkagi taime nõrk koht ning edasisi pritsimisi silmas pidades, on hea haigustõrje efektiivsusega kasvuregulaator väga omal kohal. Kasvuregulaatoritega võiks pritsimisi alustada, kui taimed on kasvanud 25-30 cm kõrgeks. Siin kehtib isegi mõte, et parem varem, kui hilja, sest tõenäoliselt kasvavad taimed nüüd ööpäevaringselt lausa silmnähtavalt. Üks asi on taimede peavõrse kasvu tagasi hoida ja külgharude arengusse panustada, kuid vähem oluline pole kahjustunud taimede puhul ka tagada hea ennetav haigustõrje. Valgemädanik ja hahkhallitus leiavad nõrga koha õigel hetkel ja heades tingimustes kohe üles.