Haiguste leviku üle praegu imestatakse, sest öökülmaperiood alles lõppes ja siiani on pigem olnud ju põuatingimused. Samas saab ikkagi öelda, et õhuniiskust on olnud, sest soojaid ja päikselisi päevi nii pikalt olnud pole. Öine külmus ja jahedus muutub varahommikutel kondentsiks ja hästi võrsunud talinisu ja taliodra põldudes on see haigustele meeldivaks arengupinnaseks. Mõnel pool Eestis on sadanud nüüd ka tihedat uduvihma, mis omakorda on hea lisaniiskus. Ka rukkid ja tritikaled on võimsa kasvuga ja küllaltki tihedad, seega tasub põlde juba haiguste koha pealt jälgida.

Esimesed jahukaste leiud talinisu põldudel annavad hoiatuse, et peagi on käes ka laiem levik. Tartumaal talinisu `Ada` põllu tihedamates kohtades jahukastet juba ka leida oli.

Talinisu `Ada`, jahukaste

Esmaseks jahukaste tunnuseks on valged seeneniidistikuga laigud lehtedel, mis näeb välja nagu hallitus. Jahukaste arenguks ideaalsed tingimused on niiskus ja temperatuurivahemik 15-20 °C. Jahukastele soodustavaks faktoriks on just jahedad päevased temperatuurid, millele järgneb soojem periood – seega just praegune ilmaennustus. Soodsates tingimustes areneb haigus 7-10 päevaga. Jahukaste tugeval nakatumisel võib saagikadu ulatuda 10-25%-ni. Õige tõrjeta kasvab jahukaste koos taimega ning liigub lehtedelt kõrtele ja lõpuks ka viljapeadele.

 

Taliodra põldudes on samuti taimede lehed järjest laigulisemaks muutumas. Talioder on kultuur, mida süstemaatilise ja pideva haigustõrjeprogrammita on võimatu kasvatada, saaki saada seda enam. Peamiselt on praeguseks levinud juba võrklaiksus ja ka äärislaiksus. Mõlemad haigused on odrale sellises faasis väga ohtlikud, sest vähendavad assimileerivat lehepinda ja sellega koos ka üldist taime kasvutugevust.

Äärislaiksus on nimevääriline ja väga kergesti eristatav haigus. Lehtedele tekivad keskelt heledad laigud, mida ümbritseb tugev tumepruun äär. Haigus vajab nakatamiseks samuti niiskust ja tempertuure vahemikus 15-20 °C. Saagikadu suure nakkuse korral on kuni 30-40%.

Võrklaiksust on olemas mitmeid erinevaid vorme. Kõige tuntum on pruunid võrgutaolised laigud lehtedel, kuid samas on haigusel olemas ka täpivorm, mille puhul lehtedel on lihtsalt pisikesed tumepruunid-mustad ümarad ja piklikud täpid. Võrklaiksust soodustab samuti õhuniiskus, kuid haigus levib edukalt ka kuivemates ja eriti tuulistes tingimustes. Temperatuurivahemik samuti laiem, 15-25 °C. Saagikadu võib olla 10-25 %.

Talioder, võrklaiksus ja äärislaiksus

Põllul esimeste haigustunnuste ilmnemisel on soovitatav koheselt ka tõrje teha, sest kõik kolm kirjeldatud haigust on väga kiire levikuga ja agressiivsed. Kõigi taimehaiguste puhul kehtib sama reegel – lehel olevad laigud on juba tagajärg, mitte põhjus. Seenhaiguste arenguks kulub sõltuvalt haigusest ja tingimustest 7-14 päeva. See tähendab, et kui juba on näha lehel haigustunnust, siis on haigus olemas olnud juba mõnda aega tagasi.

Pritsimiste planeerimisel ei saa jätta ikka korrutamata, et ettevaatlik tuleb olla paagisegudega. Koos herbitsiidiga saab tõrje ette võtta, aga siis ei sobi sinna kohe veel lisaks ka kõrretugevdaja ja leheväetis ja midagi, mida tahaks veel anda… Mõistlikult!

Kui hetkel haigust väga leida pole, siis kiirem töö ongi umbrohutõrje, sest mida rohkem on rohelist massi põllul, seda soodsam on ka keskkond haiguste arengule.