Kanep on Eestis viimastel aastatel populaarsust koguv nišikultuur, mille kasvatamist sel aastal kindlasti rohkem katsetatakse. Eelmise aasta kanepipinna suuruseks Eestis hinnatakse umbes 2000-2500 hektarit ning saagikus oli üldjuhul väga hea. Kanepi hea saak algab alates 700-800 kg/ha, eelmine aasta koristati ka 1-1,5 t/ha.

Kanepi kasvatamise puhul on nii mõnedki agrotehnilised eeldused olulised. Mõtted on kogunenud mõneaastase kogemusega nendelt põllumeestelt, kes kasvatavad sel aastal kultuuri juba mitmendat hooaega.

Kõige paremini sobivad kanepi kasvatamiseks kõrge toitaine- ja huumusesisaldusega kergema lõimisega mullad. Enne külvi tahab kanepipõld kas kündi või head kobestamist, sest taimed vajavad tärkamiseks head õhustatust ja kobedat mulda. Just seetõttu ei tohi kanepipõlde külvijärgselt mingil juhul rullida (isegi rihvelrulliga), sest sellega surutakse muld kinni ja hullemal juhul tekib mullakoorik. Liigniiskus on samuti probleemiks ja takistab taimede tärkamist ja arengut, aga sellega praegu muidugi probleemi pole.

Kuna kanepil pole lahendusi herbitsiidi näol, siis on just eriti oluline, et tärkamine ja algareng oleksid kiire ja taimed suudaks umbrohtudest ette kasvada. Kanep on väga suure lehemassiga ja varjutab hiljem umbrohud enda alla.

Ka külviaeg on kanepi puhul hiline just seetõttu, et muld peab olema soe ja hästi tahenenud. Sobiv külvisügavus on 1-1,5 cm ning külvisenorm vahemikus 24-28 kg/ha. Suurema tiheduse juures võivad varred minna liiga peenikeseks ning langeda ka saagikus.

Suure biomassi tõttu on kanep suure toitainetevajadusega taim ning kokku võiks saada 100N tegevainena lämmastikku. Seda kogust saab anda kas korraga enne külvi või jagatult enne ja pärast. PK-väetisi vajab taim generatiivorganite moodustumiseks ja seemnete arenguks. Kasutatud on näiteks väetisevalemit 15-15-15. Samuti on soovitatav külvi ette anda ka magneesiumsulfaat – 50-60 kg.