Pritsimised taliteraviljapõldudel on praegu aktiivselt käimas ja palju on ka neid, kellel hetkel on kätte jõudnud alles selle kevade esimene pritsiring teraviljades. Sellest tulenevalt on paagisegud, mida soovitakse praegu teha, enamasti liiga pika nimekirja ja keerulise kombinatsiooniga.

Talinisude puhul soovitakse korraga teha umbrohutõrje, võrsumise soodustamine (mis on tihtipeale juba hiljaks jäänud), haigustõrje ja muuseas juurde panna veel ka leheväetised. Selline kombinatsioon sisaldab põhimõtteliselt 5-6 toimeainet, mis on liiga palju ühe korraga.

Vähem ON parem!

Nendel, kes jõudsid mõni nädal tagasi juba teha pritsimisi, näiteks võrsumist soodustavaid kasvuregulaatoreid ja herbitsiide koos leheväetistega, on põldudel ka juba näha õppetunde kahjustuste näol. Ilus pole teiste kahjustusi laita või targutada, aga tähtis on siiski ette hoiatada ja ka õppida. Muidugi võimendas kõiki neid kahjustusi eelmise nädala öökülmaperiood, mida keegi ei osanud ette näha, kuid ka enne seda olid juba taimed külmast kevadest nõrgestatud ja stressis.

Selle aasta kevade eripära on veel ka see, et keemiastress ei avaldu tavapäraselt paari päeva või nädalaga, vaid isegi pikema aja vältel. Leitud on talinisupõlde, kus pritsimisest on praeguseks möödas juba kaks nädalat ning haiguste levikut kahtlustades on pea alati lõpphinnang olnud, et tegemist on hoopis pritsimisele järgnenud reaktsiooniga. Veel üks seaduspära on, et kahjustusi näitavad välja kergemini pigem varasemad sordid, nagu näiteks `Ramiro` ja `Fredis`.

Kalender on küll juba mai teises pooles, kuid see ei tähenda, et pritsimisi tuleks teha kuupäeva järgi või lihtsalt tegemise pärast. Ilmselgelt on võrreldes eelmise aastaga praegu kõik asjad pea kaks nädalat hilisem, samuti kogu meid ümbritsev loodus. Väga mõelda paagisegusid tehes, mis selle pritsimise eesmärk on ja välja jätta kõik, mis praegu nii kiiret reageerimist ei nõua.

Teiseks on ka soovitus väga ettevaatlik olla leheväetiste kasutamisega. Kõrvetusi on saadud ka väga lihtsate paagisegudega, kus on kasutatud maksimumnormiga võrsumist soodustavat kasvuregulaatorit koos lämmastikku ja ka mikroelemente sisaldava leheväetisega ning “pehmendamiseks” lisatud ka aminohappeid. See tähendab, et võimalusel hetkel jätta üldse leheväetised segudest välja ja pritsima minna peamise vajaduse järgi (enamikel umbrohutõrje, haigustõrje). Samas aminohapped, millel on võime stressi vähendada ja paagisegude mõju taimedele “pehmendada”, on igal juhul segudes tervitatavad.

Talinisutaimi välja kaevates on näha, et niiskust mullas juurte juures on jätkuvalt väga hästi ja täiesti piisavalt. Juurte ümber on kleepunud palju mullaosakesi, mis tähendab, et taimed ahmivad juurte kaudu kõiki kättesaadavaid toitaineid ja vett. Kellel veel viimane ring pealtväetist on tegemata, siis enam midagi oodata pole mõtet. Praegu on taimede vahel veel niiskust ja vahepeal isegi sajab siin-seal pisut vihma, mis soodustab graanuli lahustumist. Põuaga väetise laotamine on suures osas tühi töö ja tõelist vihma ootama jäädes võibki viimane väetamine ebaõnnestuda. Graanulväetis versus leheväetis, võitjapoolel on hetkel graanul.