Tuulekaera tõrje taliteraviljas

Rukki- ja tritikale põllud ning varasemad sordid talinisu põllud on juba jõudnud sellisesse kasvufaasi, et kuni kultuuri 2.kõrresõlmeni lubatud herbitsiidide, mis tõrjuvad samaaegselt kõrrelist ja laialehelist umbrohtu, kasutusaeg on möödas. Paljud hilisema kasvuga talinisupõllud on aga veel kõrsumise alguses ja seal tuleks pritsimine selliste herbitsiididega lähipäevadel ka ette võtta.

Kindlasti mitte riskida hilisema pritsimisega, kui on vähegi kahtlus, et teravili on edasi arenenud 2.kõrresõlme faasist, sest suure tõenäosusega kahjustab see juba praegu arenenud teraviljapead ja mõjutab edasist terade täituvust.

Tuulekaera tõrjeks sobivad edaspidi spetsiifilised herbitsiidid, mis tõrjuvad tuulekaera ja ka teisi lühiealisi kõrrelisi umbrohtusid (näiteks rukki-kastehein, raiheinad, kukeleib, päideroog). Tuulekaera tõrjeks parim aeg on umbrohu 2.lehe faasist kuni võrsumise lõpuni, kuid herbitsiidi täisnormiga on võimalik tõrjuda ka suuremat tuulekaera. Peamine kriteerium on, et tuulekaer ei tohiks olla tõrjumise hetkeks pöörist loonud, sest siis on tõrjeefektiivsus väga minimaalne.

Valiva toimega herbitsiide, mis mõeldud ainult kõrreliste tõrjeks, ajastada vastavalt tuulekaera tärkamisele. Tõenäoliselt veel siiani pole kogu tuulekaera foon tärganud ja võib-olla oleks hea pisut veel oodata. Kultuuri seisukohalt võib kõrreliste herbitsiide kasutada kultuuri kahjustamata kuni lipulehefaasini.

Tuulekaer tärkamas

Teraviljapõldudest kõrreliste tõrjeks mõeldud herbitsiidid on suhteliselt kapriissed paagisegupartnerite, eriti teiste herbitsiidide, suhtes. Kõrreliste tõrjevahenditega ei tohi teha keerulisi paagisegusid, sest see on kõrrelise seest kõrrelise tõrjumine ja seega kultuurile niigi mingil määral stressiallikas.

Sel kevadel on muidugi arusaadav, et pritsimisi on niigi keeruline ajastada ja kõigega korraga toime tulla, kuid põhitõed siiski on:

Parim toime kõrreliste tõrjeks spetsiifiliste herbitsiididega saadakse, kui tehakse pritsimine nö “puhtalt” ilma paagisegupartneriteta.
Nende herbitsiidide omapära on, et iga paagisegupartner vähendab herbitsiidi efektiivsust ning sellest tulenevalt ei tohiks segusid tehes (näiteks laialeheliste herbitsiididega) kindlasti vähendada kulunormi.
Tehes segu laialeheliste herbitsiid + tuulekaera tõrje on see ka paagisegupartnerite nimekirja lõpp. Soovitus kindlasti enam mitte midagi lisada.
Tuulekaera ja laialeheliste umbrohtude üheaegsel tõrjel ei tohi teha mingil juhul segusid herbitsiididega, mis sisaldavad MCPA-d, dikambat või 2,4D-d.
Samuti tuleb tuulekaera tõrje ja eelpool nimetatud hormoonherbitsiidide pritsimise vahele jätta vähemalt 7-10 päeva intervall.
Kindlasti ei tohi teha segusid kõrretugevdajatega!!!
Vältida ka segusid leheväetistega!

Tuulekaera tõrjeks herbitsiidid sobivad nii partnerluse mõttes, kui ka ajastamise mõttes, hästi kokku fungitsiididega. Kuna siiani pole kogu tuulekaer enamikel põldudel tärganud, siis mõelda hästi läbi järgmine pritsimine, et sellega kahjustataks võimalikult vähe kultuuri ja samas saaks kiirel ajal efektiivselt toimetada.

Veel siiani käib paljudel taliteraviljade põldudel võitlus laialeheliste umbrohtudega ning seal, kus sügisel on tõrje tegemata jäänud, on praeguseks olukord juba väga hull. Umbrohud on kasvanud teraviljadega võrdväärseks või isegi üle ning sellises olukorras on kindlasti kaotajaks teraviljataim. Umbrohud takistavad teravilja normaalset arengut, “varastavad” toitaineid ja ka vett mullast ja hakkavad juba ka varjutama kultuuri.

Sellest tulenevalt ongi parim tegeleda probleemidega, mis on kõige kriitilisemad. Suureks kasvanud laialeheliste umbrohtude tõrjeks kindlasti kasutada herbitsiidide täisnorme – see pole enam koht, kust kokku hoida, sest paljud talvitunud umbrohud juba ammu õitsevad. Õitsvaid taimi on poole raskem tõrjuda.