Sest võrklaiksus on haigus, mis levib nii seemnetega, kui loodusest tuulega, samuti nakatunud taimejäänustelt mullast.

Puhtimata seemnetega suviodra külvamine on risk ja juba on neil põldudel leida kahe-kolme lehe faasis olevatelt taimedelt päris palju võrklaiksuse sümptomeid. Palju sõltub leviku ulatus ka muidugi sordist, kuid puhitud seemnetega külvatud põldudel veel haigused levinud pole.

Puhtimine on võrklaiksuse esimene tõrjevõte ja optimeerib ka kasvu ajal tehtavate pritsimiste arvu ja vähendab ohtu haiguste levikule.

Võrklaiksust on kaht vormi: pruunikas-mustad võrgutaolise mustriga laigud ja nn täpivorm, mille puhul on lehtedel pisikesed pruunikas-mustad täpid. Need täpid võivad ka laieneda ja nendest areneda ka tüüpiline võrk.

Võrklaiksus on odra väga ohtlik haigus ja avaldudes juba nii varases faasis ja väikestel taimedel, ei anna see võimalust taimedel normaalselt kasvada ja areneda. Tõrjeta jäävad taimed kängu ja kahjustuse ulatus võib olla nii suur, et saagikadu on kuni 50%.

Nagu ka teisi teraviljahaigusi, soodustab ka võrklaiksust niiskus ja temperatuur 15-20 kraadi, kuid võrklaiksus levib nakatunud põllul taimelt taimele ka tuulega ja kuivema ilmaga.

Leides esimesed nakatunud lehed, eriti põldudel, kus külv on tehtud puhtimata seemnetega, tuleks haigustõrje ka lähipäevadel ette võtta. Ideaalne oleks, kui haigustõrje saaks ühildada umbrohutõrjega.

Haigustõrjeks sobivad kõik fungitsiidid, mille toimeained tõrjuvad võrklaiksust, kuid nii väiksel taimel ei ole vajalik maksimumnormi kasutamine.

Viimaste aastate kogemuse põhjal on odra haigustõrjel andnud parimat tulemust nn jagatud pritsimine.

Jagatud pritsimise puhul kehtib loogika: kui fungitsiidi täisnorm on näiteks 1,0 l/ha, siis varases faasis esimeste haigustunnuste puhul oleks soovitatav kasutada normi 0,4 l/ha ning hilisemal haigustõrjel umbes kahe nädala möödudes 0,6 l/ha. Täisnormi 0,8 l/ha puhul siis vastavalt 0,3+0,5 l/ha. Alati peaks suurem norm fungitsiidi jääma teiseks pritsimiseks.

Jagatud pritsimise puhul ei tohi jääda lootma ainult varases faasis tehtud veerandnormile ja nii, et teistkordset “teist poolt” fungitsiidi ei järgne. See võib olla nn endale augu kaevamine ja lõppeda hoopis suurema haiguskahjustusega.

Kindlasti jälgida ka puhitud seemnetega külvatud põlde ja reageerida haigustõrjega õigeaegselt. Ennetav tõrje töötab alati paremini, kui “tulekahju kustutamine”. Kehtib kõikide haiguste puhul.