Suviteraviljade külvidega, kaera ja odraga, alustati juba aprillikuu keskpaiku ning optimaalselt lõpetati kusagil 10-15. mai paiku. Siiani näeb veel külvikuid põldudel, kuid enamasti on külvamisel kanep või tatar.
Enamikel põldudel on suvivilja taim hetkel 2.-3.lehe faasis, varasemalt külvatud suvioder ja suvinisu on alustanud juba võrsumist. Nüüd on teemaks jälle võrsumise soodustamine kasvuregulaatoritega ja selle ajastamine.
Peamised faktorid, mille järgi otsustada, kas üldse seda pritsimist ette võtta, on niiskuse tase mullas, taimiku külvisügavus ja areng ning taime kasvufaas.
Üldiselt valitseb kõikjal siiski põud ja suviviljade põllud tolmavad. Praegu oodatakse vihma, et üldse ära anda ka pealtväetis, sest ka tuha sisse pole mõtet graanulit ootama panna. Kuivuse käes vaevlevaid taimi ei ole mõtet ka kasvuregulaatoritega häirima minna. Sama kehtib ka nende põldude puhul, kus on külvisügavus “mänginud” ja taimed on kollakad ning ebaühtlaselt tärganud.
Suviviljadel võrsumist soodustavaid kasvuregulaatoreid on mõistlik pritsida alles siis, kui taimed on heas toitumuses, tuleb vihma ja niiskust jagub ning taimede kasv on hea. Vastasel juhul on see pigem stressi tekitamine ja liigne ärritamine.
Kui edasiselt peaks samuti põud jätkuma, on võrsumise soodustamiseks kasvuregulaatorite kasutamine väga riskantne ja targem oleks vahele jätta. Mis võib juhtuda erinevate kasvuregulaatorite kasutamisest põuatingimustes peaks olema kõigil eelmisest aastast meeles.
Kõrretugevdamist ja lamandumiskindluse tõstmist saab teha hilisemates faasides väga edukalt.
Umbrohtude areng põldudel sõltub muidugi väga külviajast – varasematel põldudel on juba näha tervet spektrit, kuid hilisematel külvidel on umbrohutõrjeks ilmselgelt vara. Samuti, kui põld on saanud alla läga, on seal ka umbrohtudel jõudu ja kiirust rohkem taga olnud. Siiski pole veel siiani näinud ühtki põldu, kus suviviljade umbrohutõrjega oleks kiire või hakataks hiljaks jääma.
“Tark ei torma ja loll jääb hiljaks!” – see varakevadel põllumehe poolt öeldud lause tundub, et kehtib läbi terve selle hooaja.
Kultuuri seisukohalt ohutu on, kui umbrohutõrjega, mis mõeldud laialeheliste tõrjeks, alustatakse, kui kultuur on vähemalt 2.-3.lehes. Tehes liiga vara, on oht kahjustada teravilja (oder on eriti tundlik) ning kindlasti tekib hilisemalt vajadus teistkordseks tõrjeks.
Herbitsiidid, mis tõrjuvad samaaegselt laialehelist ja kõrrelist, kasutusaeg on alles teravilja 4.lehe faasist.
Parim efektiivsus umbrohutõrjel saavutatakse õige ajastamisega, seega soovitus on oodata, et kõik umbrohud tärkaksid. Herbitsiidid on piisavalt head, et tõrjuda suvivilja seest väiksemate umbrohtude kõrval ka pisut suuremaks kasvanud konkurente. Pole mõtet minna tegema ka nö esimest ringi ja siis varsti uuesti teist ringi, sest keemiaga sõitmine on kultuurtaimedele alati mingil määral stress.
Kommenteeri: