Suviteraviljad on kenasti arenenud, enamus põlde on 2.-3.lehe faasis ja aprillis külvatud põllud muidugi ka juba võrsumise alguses. Aeg on käes pealtväetamisteks.

Suvioder ‘Soldo’, külv 08.05.17

Enamasti kuuleb, et erinevate väetamisvariantidega (kompleks, kiire N väetis, läga, KAS32) on suvinisu külvi alla saanud 60-90N ja suvioder 60-70N.

Üldiselt kasulik väetisekogus, mida kultuur ka saagiks suudab ära väärindada, on suvinisul elemendina kokku kuni 140-160N, varasel odral kokku 95-105N ja hilisel odral 105-115N. Odra puhul tuleb kindlasti tugevalt mängu ka N normist tulenev kõrretugevdamine, sest maksimum koguste N elemendinormide juures on taimiku püstihoidmine võtmeküsimus.

Põud on piirkonniti jätkuvalt teemaks ja kuivale mullale väetisegraanuli  viskamine on ka suhteliselt mõttetu.

Mullapind kuiv, allpool niiskust veel jagub

Põua puhul ja kuiva mullaga on soodsas seisus hetkel need, kellel kasutusel ka vedelväetisena N. Jugapihustiga on võimalik viia lämmastik kenasti taimele kättesaadavaks ja soovitus oleks seda teha õhtul. Päevased temperatuurid ja päikese intensiivsus kuivatavad ja aurustavad, aga õhtul pritsides jääb mõjumiseks ja imbumiseks veel rahulikult terve öö.

Graanulväetise puhul on peamine soovitus oodata vihma ja kui lisaniiskust vähegi lubatakse või alla sadanud on, siis koheselt ka väetise andmine sinna ajastada. Siit aga veel soovitus, et kui lubab korraga paduvihmana lühikese aja jooksul rohkem kui 20-30mm vihma, võiks väetiseandmise kindlasti peale vihma teha.

Põldudel, kus on märgata erinevast külvisügavusest tingitud lehtede kollaseks minemine või mingisugune taimede stress, ei tohiks väetise andmistega liiga kaua oodata. Taimed, mis on niigi nõrgukesed, ei tohi nii varases faasis omakorda nälga jääda.

Suviodra väetamisel, eriti varase odra puhul, võiks plaanitava väetisekoguse ära anda suuremas jaos ja korraga. Suvinisu puhul võib ka teha jagatult – varases võrsumise alguses ja järgmine ports võrsumise lõpus. Reaalsuses on see ajavahe mitte rohkem kui kaks nädalat.