Kuu mai 2017

Kuumus ja kuivus on tekitanud mure, kas ja kuidas pritsitud mullatoimelised herbitsiidid oa- ja hernepõldudel mõjuvad ja siiani ka mõjunud on. Rahustuseks saab öelda, et kui meenutada eelmise aasta kevade põuda ja sel ajal tehtud pritsimisi, siis oli tegelikult olukord… Jätka lugemist →

Hommikune kõne Valgamaa põllumehelt: “Kohal! Hernekärsakaid on herne põllul nii palju, et põhimõtteliselt on kuulda, kuidas närimine käib!” Hetkel vajavad jälgimist ja vajadusel tõrjet hiilamardikad ja varre-peitkärsakad talirapsipõldudel ja hernekärsakad herne- ja oapõldudel. Temperatuurid on kõikjal Eestis kõrged, kohati juba… Jätka lugemist →

Pritsimise hooaeg on täiel määral alanud ja kui varsti veel kõik suviviljad ka tärkavad, läheb pritsimistega eriti kiireks. Samuti hakkavad siis vahelduma tööd teravilja-, rapsi- ja liblikõieliste põldudel. Igal aastal on põldudel keemiakahjustusi, mis on tekitatud pritsi pesemata jätmisest või… Jätka lugemist →

Haiguste leviku üle praegu imestatakse, sest öökülmaperiood alles lõppes ja siiani on pigem olnud ju põuatingimused. Samas saab ikkagi öelda, et õhuniiskust on olnud, sest soojaid ja päikselisi päevi nii pikalt olnud pole. Öine külmus ja jahedus muutub varahommikutel kondentsiks… Jätka lugemist →

Kanep on Eestis viimastel aastatel populaarsust koguv nišikultuur, mille kasvatamist sel aastal kindlasti rohkem katsetatakse. Eelmise aasta kanepipinna suuruseks Eestis hinnatakse umbes 2000-2500 hektarit ning saagikus oli üldjuhul väga hea. Kanepi hea saak algab alates 700-800 kg/ha, eelmine aasta koristati… Jätka lugemist →

Pritsimised taliteraviljapõldudel on praegu aktiivselt käimas ja palju on ka neid, kellel hetkel on kätte jõudnud alles selle kevade esimene pritsiring teraviljades. Sellest tulenevalt on paagisegud, mida soovitakse praegu teha, enamasti liiga pika nimekirja ja keerulise kombinatsiooniga. Talinisude puhul soovitakse… Jätka lugemist →

Soojus meeldib kõigile, ka umbrohtudele ning seetõttu on nüüd ka tuulekaera juba järjest lihtsam põldudelt leida. Tänu hilisele külmale kevadele on toimunud peamine tärkamine alles nii hilja ning siiani tegelikult mingit massilist kasvu veel pole olnud. Tuulekaera on kõige lihtsam… Jätka lugemist →

“Ära kutsu kurja karja!” – ehk nii, kui “sõpradest” juttu oli, nii nad ka põllul kohal on. Tartumaal oapõllul, mis külvatud 15. aprillil ja taimed on nüüdseks tärkamas, kahjuks küll ebaühtlaselt, ei pidanud aga hernekärsakate kahjustuse leidmiseks väga pingutama ning… Jätka lugemist →

Selle aasta kevadiste eripärade tulemusel on herne- ja oakülve tehtud põhimõtteliselt kuu aega – esimeste külvidega alustati umbes 9.-10. aprilli paiku ning viimastega lõpetati alles mai esimesel dekaadil. Sõltumata külviajast on hetkel tärkamine ikkagi suhteliselt ebaühtlane ja ilusaid külviridasid, kus… Jätka lugemist →