Nüüd, kui paljudel on käsil talinisu põldudel lipulehe fungitsiidi ja viimase kõrretugevdamise pritsimine ning ka suviteraviljade esimene haigustõrje, võib-olla isegi koos herbitsiidiga, kiputakse ikka ja jälle saama kõrvetusi, kahjustusi ja tehakse ise liigse julguse ja innukusega põldudele liiga.

Peamiselt on kahjustamise põhjuseks erinevad leheväetised, mida antakse koguseliselt liiga palju, tehakse taimekaitsega liiga keerulisi segusid ja püütakse ühe pritsimisega kõike korraga anda. Ärge tehke seda ja sellel pole mõtet.

Üks asi on kõrvetuste oht, aga paagisegusid kokku pannes, peaks endalt ka tihtipeale küsima, mis eesmärgil midagi kuhugi pritsima minnakse. Leheväetist ei tohiks anda “igaks juhuks”, eriti kui paagis on juba ruubiku kuubiku raskustasemega ülesanne.

Sel aastal on paljudel kasutusel ka magneesiumsulfaat, mida ekslikult kiputakse igasugustesse segudesse panema ja liiga suurte kogustega. Ka sellega on juba saadud kõrvetusi ja igal juhul olla ettevaatlik. Magneesiumsulfaat ei sobi kokku näiteks mangaaniga ja samuti ei tohi väävlit sisaldavaid väetisi segada süsteemse putukatõrjevahendiga, mis väga levinud on just lehetäide ja ripslaste tõrjumisel.

Palju kohtab ka seda, et kiire-kiire ja leitakse laonurgast leheväetisi ja pannakse lihtsalt rutuga paaki sisse, mõtlemata jällegi üldse, mis juba paagis on ja kas leheväetis üldse vajalik on.

Teiseks, pritsipaagi sisu on tõeline keemiareaktsioon juba niigi, mida võimendab liiga kirju koostis. Ühtpidi võib Mendelejevi tabel pritsisegu muuta kahjulikuks kultuurile, kuid ka teine variant on, et kogu segu efektiivsus hoopiski langeb.

Mõeldes talinisu kasvufaasile, mis on peamiselt juba lipuleht, siis on see eriti kriitiline aeg, mil kõrvetusi saada ei tohi. Lipulehe baasil formuleerub nisusaagist ca 50%. Mida kauem on lipuleht roheline ja terve, seda parem võimalus antakse taimele tera paisutamiseks ja kvaliteedi saavutamiseks. Pritsimisega lipulehe nõrgestamine on kindel saagilangus mahukaalu, väljaarenenud terade ja kvaliteedinäitajate osas. Kahjustus on pöördumatu ja see ei taastu, sest rohkem lehti taimel enam juurde ei kasva.

Paagisegude kuldreegel on, et ohutuks pritsimiseks tohib ühes paagis olla maksimaalselt 3-4 toimeainet või aktiivset komponenti. Siinkohal tulebki toonitada, et ka leheväetis on üks lisakomponent. See arvestus ei käi ainult pestitsiidide toimeainete kohta.

Aminohapped pole samuti mingid “imerohud”, mille lisamine “tuumapommi” kuidagi pehmemaks või taimed kõigele vastupidavaks teeks.

Ehk siis, talinisu puhul on hetkel see faas, kus lehestikku ja lipulehte tuleb hoida, sest terade arv peas ja pea pikkus on juba ammu taimedel välja mõeldud. Põllumehe keeruline ülesanne on nüüd seda saaki hoida ja endale garanteerida, mitte iseenda saagi vähendaja olla.

Samuti, kui juba on põhjustatud taimedele stress või tehtud kahju, siis ei ole tarvis kohe uuesti pritsima minna ja mõelda välja uus imekombinatsioon pritsimiseks. Sel aastal taimed reageerivad kohati üle ja parim lahend on koguaeg olnud põld rahule jätta mõneks ajaks.

Mõistlikult ja mõistusega!