Tänu viimase aja vihmadele on kohati suviteraviljade kasv olnud üle ootuste kiire ning seetõttu tuleb tähelepanelik olla, et odral ja nisul kõrretugevdamise parimat aega mööda ei lastaks.
Kõrretugevdamine on rohkem vajalik põldudel, kus elemendina lämmastikku on arvestatud keskeltläbi suvinisul üle 140N, varasel odral üle 90N ja hilisel odral üle 110N. Muidugi tuleb arvestada ka võimalikku eelvilja mõju ja hinnata põllu seisu vastavalt mullastikule ja taimiku tihedusele.
Suviteraviljade kõrretugevdajate võimalik kasutusaeg on suviodral kõrsumise algusest kuni ohtetippude nähtavale ilmumiseni, suvinisul kõrsumise algusest kuni viljatupe paisumiseni. Hiljem pritsimine nii odra kui nisu puhul põhjustab viljapeade kinnijäämist, kõlujate ja ebatäielikult arenenud terade arengut ja ka saagikadu.
Kõrretugevdajad mõjuvad ja lühendavad nende kõrresõlmede vahelist kõrt, mis on pritsimise hetkel aktiivses kasvus. Parim aeg lamandumise vältimiseks on suvinisu, eriti aga suviodra, puhul 1.-2. kõrresõlme faas. Tõenäoliselt on enamikel varem ja optimaalsel ajal külvatud suviteraviljadel 1.kõrresõlm juba olemas, hilised odrad hakkavad ka sellesse faasi jõudma.
2.kõrresõlme faas on, kui kõrrel on kaks kõrresõlme, mille omavaheline vahe on ca 2 cm. Varasel odral on need kindlasti olemas ja kohati on areng isegi nii kaugel, et viljapea on liikunud juba päris kõrgele ja ohteotsad hakkavad peagi paistma.
Võiks öelda isegi, et kõige “magusam” aeg kõrre lühendamiseks ja lamandumiskindluse tagamiseks on just 2.kõrresõlme faas. Sel ajal pritsides on hiljem lõpptulemusena kõrs just keskpaigast ja allosast tugevam ning ei murdu tuulte ja vihmadega ära.
Lipulehes kõrretugevdamine võiks olla pigem korrektuuri tarbeks, ehk kui kõige paremal ajal jäi pritsimata või tundub isegi pärast pritsimist, et taimik kuidagi pehmeke on. Hilisemas faasis pritsides on võimalik lühendada ja tugevdada just viljapea alust kõrreosa. Suviodra puhul on see muidugi vajalik, sest odral kipub pea just sealt ära murduma. Samas mitte jääda ootama seda absoluutselt viimast aega (ohete ilmumist), sest enamikel juhtudel kas ilmatingimuste tõttu või lihtsalt kiirest taimekasvust tingituna, jäädakse hiljaks.
Arvestades viimase aja ilma – vihm, niiskus ja temperatuurid vahemikus 15-20 kraadi koos võrdlemisi jahedate öödega, on väga soodustavaks jahukaste arengule. Soovitus on ka haigust ennetavalt kõrretugevdamisega koos kindlasti juurde panna jahukastele efektiivne fungitsiid. Suviodra puhul on siin-seal ka juba levinud võrklaiksus, küll mitte massiliselt, aga ka esimeste laikude ilmudes tuleks tõrje kohe ära teha. Ennetav tõrje, kui haigust on vähe, on alati efektiivsem. Igal juhul.
Hetkel loota, et haigused ei levi, on lootus helesinisest päevast.
Kommenteeri: