Taimehaiguste puhul peab alati meelde tuletama, et laik või misiganes silmnähtav tunnus lehtedel, on juba tagajärg mitte põhjus. Sõltuvalt haigusest kulub nakatumisest kuni nähtavate sümptomite tekkimiseni umbes nädal-poolteist.

Sellest tulenevalt ei tohiks praegu, kui talinisud on jõudnud/jõudmas viljapeade loomisfaasi, haigustõrjega hilineda ja ootama jääda tekkivaid haiguslaike. Viljapeade ilmumise järgselt on tavapärane, et haigused muutuvad agressiivsemaks ja taimed vastuvõtlikumaks.

Viimase aja vihma, niiskust ja ka ööpäevaste temperatuuride kõikumisi arvestades, on haigused juba kindlasti nakkunud ja praegu tõrje tegemata jätmisel on jaanipäevaks põllud kirjulehelised. Eriti tuleb haigustõrje lähipäevadel ette võtta neil talinisupõldudel, kus eelmisest haigustõrjest on möödas rohkem kui 3 nädalat. Varasemalt tehtud fungitsiid ei kaitse nüüd lipulehte ja teist lehte, mis on saagi formeerumisel nisul kõige tähtsamad. Ülemisi lehti tuleb hoida võimalikult kaua puhta ja rohelisena, sest siis paisub ka tera, tuleb mahukaal ja kvaliteet.

Praegust aega ja seisu talinisupõldudel võiks nimetada “Vaikus enne tormi”. Liiga kaua haigustõrjega ootamine või arvata, et haigused ei levigi, maksab valusalt kätte.

Praegu on talinisudel peamised ohud helelaiksus ja nisu-pruunlaiksus, aga samuti tasub kontrollida, kas jahukaste pole taas levima hakanud. Niiskus on siin-seal jahukaste jälle aktiivseks muutnud ning fungitsiidi planeerimisel arvestada, et praegusel ajal kasutada mitmetoimeainelist tõrjet. Haigused ei esine sellises taime kasvufaasis lehel kunagi ühekaupa, ka need konkureerivad üksteisega. Kui fungitsiid ei ole efektiivne samal ajal mitmele haigusele ja tõrjutakse vaid üks, siis teine haigus saab sellest ainult lisaagressiivsust juurde. Lõpuks öeldakse, et fungitsiid ei toiminud – enamasti on viga vales ajastuses või nõrgatoimelises fungitsiidis.

Praegu ei tohiks mis tahes fungitsiidi pritsimisel kulunormiga väga kokku hoida, pigem kasutada toimivat maksimumilähedast normi, sest loomisfaasis pritsimine peab kaitsma mitmeid nädalaid ja lisaks andma juba eelkaitse ka viljapeadele levivate helelaiksuse ja fusariooside vastu. Paljudel on just see pritsimine talinisupõldudel planeeritud viimaseks, seega see pole koht, kus kokkuhoid kasuks tuleb.

 

Levinumatest talinisu sortidest võiks tähelepanu pöörata järgnevalt:

Fredis – üks kõige kergemini haigestuv sort, eriti peale loomisfaasi. Peale viljapea ilmumist jääb väga kiiresti helelaiksusesse ja ka pruunlaiksusesse ning tõrjeta tekib väga kiiresti lehtede täielik hävimine. Jahukaste tõrje tegemata jätmisel võib see samuti levida kuni viljapeani. Vajab kindlasti korralikku haigustõrjet loomisfaasis. Hilineda ei tohi!

Talinisu ‘Fredis’, loomisejärgselt haigestub kiiresti

Edvins – peamine haigus, mida praegu karta, on helelaiksus nii lehtedel, kui veelgi enam ka viljapeadel. Jahukaste levis sel aastal varakult, loodetavasti on see juba tõrjutud. Edvinsi puhul, võib haiguste puudumisel ja kui eelmine tõrje on korralikult tehtud, oodata kuni kõik viljapead on loonud. Just seepärast, et kaitsta viljapäid helelaiksuse eest.

Talinisu ‘Edvins’ loomisfaas

Talinisu ‘Edvins’

Ramiro – loomise järgselt ja õitsemise ajal haigestub tingimuste olemasolul väga kergesti helelaiksusesse ja ka pruunlaiksusesse. Ramiro on fusarioositundlik, mis levib viljapeadele, seega tõrje peaks olema nii laiksustele kui fusarioosidele efektiivne.

Ada – jahukasteõrn ja haigus levib mööda kõrt kergesti ülespoole. Keskmiselt nakatub ka laiksustesse.

Talinisu ‘Ada’

Olivin – sel aastal jälle väga hästi võrsunud ja põllud suhteliselt tihedad, mis soodustab niiskuse püsimist ja jahukaste arengut. Olivin on jahukasteõrn, seega haigustõrjel jälgida ja arvestada. Lehelaiksused levivad keskmiselt.

Skagen, Toras ja hilised sordid – võivad püsida pikaajaliselt petlikult puhtana, kuid salakavalalt hakkavad mingi hetk loomise järgselt siiski alt lehtedelt ülespoole levima nii helelaiksus, kui sel aastal pigem isegi pruunlaiksus.