Nagu ka juba ilmatingimuste järgi ennustada võis, on nüüd suviteraviljas levima hakanud jahukaste. Sõltuvalt piirkonnast on haiguse areng erinev – lõunapoolses Eestis on levinud taimedel juba alumistelt lehtedelt ka kõrrele, põhjapoolses Eestis on areng pisut tagasihoidlikum. Põhjuseks nii taimede kasvufaaside erinevused, kui ka pisut soojem keskmine päevane temperatuur lõunas.
Jahukaste (ka teiste haiguste) levikuks soodsad tingimused on just need, mis meil viimasel ajal valdavalt olnud on. Temperatuurivahemik 15-20 kraadi koos vihma ja niiskusega ning ka tuulega.
Jahukaste levib nii odral kui nisul esmalt alumistele lehtedele ning sealt edasi kõrrele. Ideaalvariandis ei tohiks lasta haigust nii kaugele areneda, kuna kõrrel olev jahukaste näitab juba haiguse agressiivsemat vormi. Õige tõrjeta levib jahukaste edukalt ülespoole ja jõuab välja kuni viljapeadeni.
Jahukaste takistab lehepinna funktsioneerimist ja pärsib fotosünteesi ning võib kaasa tuua saagikao kuni 15-20%.
Sel aastal on nii mitmedki paagisegud ja ilmatingimused ka juba suviteravilju nõrgestanud ja kahjustanud – see aitab kaasa haiguste arengule ja on riskifaktor.
Kui põllult leida juba mõneski kohas jahukaste esimesi märke, tuleks tõrjega kiirustada ja mitte lootma jääda, et see edasi ei levi. Jaaninädal toob tüüpilise – jahe, tuuline ja vihmane ilm. Jahukastet pärsib ainult põud ja temperatuur üle 25 kraadi.
Pritsimise planeerimisel on jätkuvalt soovitus “Vähem on parem”, sest kõrvetatud põlde on juba ka suviteraviljades liiga palju. Üks asi on paagisegud, kuid võimendavaks asjaoluks on Eestimaa suvi, kus ööpäevane temperatuur vaheldub äärmustes – 5 kraadist öösel kuni 25 ja rohkema kuumuseni päeval. Õnneks vihma ja niiskust ka on, see soosib haigustega koos ka taimede kasvu.
Praegu on ajastus hea nii fungitsiidideks, kui ka tuulekaera tõrjeks. Siiski hoiatuseks, et mitmelt poolt Eestist on viimastel päevadel tulnud infot, et erinevates segudes ja ka isegi puhtalt, on tuulekaera tõrjeks mõeldud herbitsiid lehed laiguliseks teinud või lausa kõrvetanud. Ka suviteraviljades oleks võimalusel parim, kui kõrreliste tõrje tehaks üksinda herbitsiidiga, ilma paagisegusse midagi lisamata, eriti leheväetisi.
Kommenteeri: