Juba on alustatud ka oapõldudel haigustõrjega ja tegelikult on see ka õige otsus, seda veelgi enam, kui lehtedel on näha juba haiguslaike. Rohkem haigusi on levinud just põldudel, mille külviaeg oli varasem, aprilli algus-keskpaik, sest pisut on levik seotud ka kasvufaasidega. Lehtedelt on leida nii laikpõletikku kui ka šokolaadilaiksust. Samal ajal tuleb kindlasti jälgida ka hilisemalt külvatud põlde, sest vihm, niiskus ja tuul on haigustele väga soodsad.

Laikpõletiku nii varane nakkus on peamiselt põhjustatud külviseemne ebaühtlasest ja kehvapoolsest kvaliteedist. Kevadel oli külviseeme paljudel mustatäpiline – see oligi juba eelmisest hooajast kaasa tulnud haigus.

Laikpõletik oaseemnetel

Laikpõletik lehtedel näeb välja justkui kartuli-lehemädanik – enamasti leheservades olev must ebamäärase äärega laik ning lehe alaküljel on laigul näha ka seeneeosed. Mõned laigud on ka kontsentriliste ringidega. Laikpõletik nii varases kasvufaasis hävitab lehepinda samamoodi nagu šokolaadilaiksus.

Laikpõletik

Šokolaadilaiksus levib väga edukalt just tänu tuulele ja pärineb mullast ning loodusest. Lehtedel on haigus punakas-pruunikate väikeste täppidena, millel on väga konkreetne ümar äär. Šokolaadilaiksus levib põllul esmalt väikese koldena, kuid levib kiiresti laiali. See haigus hävitab kogu taimel lehekudet ja põhjustab ka oataimede lamandumist.

Šokolaadilaiksus

Šokolaadilaiksus

Ilmselgelt kahaneb lehepinna hävimisega korrelatsioonis ka saagipotentsiaal ning haiguse varases faasis avastamisel tuleks ka kohe tõrje ette võtta.

Lehtedel õrnad täpid, kuid märk, et haigused hakkavad kahju tegema

Praegu, kui oataimed on alles õitsema läinud ja pikk kasvuperiood on veel ees, tuleks haigustõrjeks teha fungitsiidi jagatud pritsimine. See tähendab, et kui fungitsiidi maksimumnorm on 1 l/ha, siis praegu pritsides võiks kasutada normi 0,5 l/ha. Teine pool fungitsiidist peaks järgnema umbes 2-3 nädala pärast. Selline praktika on viimastel aastatel hästi töötanud ja andnud üldjuhul paremaid tulemusi, kui ühekordne ja hilisem täisnormiga pritsimine.

Jagatud pritsimisega tagatakse ka pikem ja stabiilne haigustetõrje, sest laikpõletik levib ka õitsemise järgselt arenevatele kaunadele ja sealt ka seemnetele. Selleks, et seeme ei oleks jälle täpiline ja haige, on vaja kindlasti teine tõrje teha. Oa puhul tehakse saagi ostmisel vahet toidu- ja söödaoa kvaliteedil, seega väga tähtis on lõpuks saada puhas seeme.

Lisaks, kuna oa puhul on saagikoristus niigi hilja, sel aastal kindlasti septembri lõpp-oktoober, siis hilisem korraga suurema normi pritsimine lükkab kasvuaega rohkem edasi, kui jagatult kasvuaegne ühtlane tõrje.

Herne puhul on haigustõrje veel vähe levinud, kuid ka hernel levib laikpõletik seemnetele ning samuti on hernes sama valgemädaniku edasikandja, mis rapsipõldudel kahju teeb. Just seetõttu tuleb arvestada, et hernes-uba ja raps ei sobi külvikorras üksteisele järgnema.

Lisaks on hernel lamandumise soodustajaks hahkhallitus, mis kahjustab just taimevarre alakülge ja teeb kaunade valmimise ajal taime pehmeks ja murduvaks. Ebajahukaste on samuti haigus, mis saaki vähendab, sest kahjustab taime lehti ja köitraagusid.

Herne puhul oleks parim haigustõrje pritsimise aeg õitsemise algus-keskpaik, kui fungitsiidiga saaks efektiivse tõrje ka arenevad kaunad ja seemned.