See on uskumatu lihtsalt, kui kiiresti praegu taimed kasvavad – temperatuurid on kasvuks soodsad, niiskust ja vihma on rohkemgi kui küll. Suvirapsid olid veel enne jaaniaega enamustel põldudel rosetisfaasis ja varsumise alguses, kuid nädalavahetuse soojemate ja päikesepaisteliste ilmadega on nii mõnelgi põllul peavarre pikkuskasvu lisaks tulnud 10-20 cm ning esimesed õiedki on lahti. Põldudel, kus taime kõrgus on juba 40-50 cm, on taimede kasv nii kiire ja aktiivne, et kasvureguleerimise maksimumefektiivsust enam võimalik saavutada pole. Selliseks kasvufaasiks on taim põhimõtteliselt juba välja mõelnud peavõrse ja külgharude paiknemise ja pikkuskasvu.

Suviraps `Fenja`, esimesed õied lahti

Samas leidub ka põlde, kus kasv on küll samuti kiire ja aktiivne olnud, kuid taimede üldpikkus on umbes 20-40 cm. Nii pikk kasvupikkuse vahemik, sest sõltub kasvukiirus muidugi ka külviajast, taimiku tihedusest ja põllu viljakusest. Neil põldudel, kus veel ka pole lahtisi õisi väga palju näha ja üldfoon on veel tumeroheline, on kasvureguleerimise kõige parem ajastus käes. Sellisel hetkel on võimalik veel sundida kasvuregulaatoritega peavõrse pikkuskasv aeglasemaks ja aidata kaasa külgharude ühtlasele arenemisele. See on tegelikult hea, sest lõpptulemusena on õitsemisaegselt taimik ühtlasem, taimed õitsevad ja valmivad samaaegselt ning see hõlbustab ka koristust ja vähendab klorofüllinäitajat saagis.

Täiesti paras aeg kasvureguleerimiseks

Suvirapsi põllul veel roheline üldtoon

Suviraps `Builder`, hea aeg kasvureguleerimiseks

Igal juhul pritsimistest suvirapsipõllus väga ei pääse, sest ka hoolimata suurest tuulest ja vihmadest, istuvad hiilamardikad jätkuvalt vägagi rõõmsalt põldudel. Eriti meeldibki neile hetkel olla taimede lehtede vahel ja kinnistel nuppudel, sest tõenäoliselt on seal ka tuulevaiksem ja soojem. Tõrje vajalikkus ja ajastus muidugi valida esmalt putukate olemasolu järgi (kõikjal pole massiliselt) ning kui ilmataat pritsimist ka lõpuks lubab.

Putukate tõrje saabki ajastada koos kasvuregulaatoriga, mis tuleks hetkel valida kindlasti selline, mis tõrjub ka hästi haigusi. Mõnelgi pool on lehtedel näha olnud ka ebajahukastet: lehtede pinnal kuni mõne cm suurused kahvatukollased läbipaistvad, hiljem pruunikad, laialivalguva äärisega laigud. Lehtede alumisel küljel laikude kohal hallikas kirme. Putukatõrjeks oleks parim valik kindlasti süsteemne insektitsiid, sest arvestades hetke ilmaolusid, ei tea iial ette, millal jälle pritsiga põldudele saab. Süsteemse mõju kestab nädal kuni kaks, sõltuvalt pritsimise ajal taimede suurusest ja edasisest kasvukiirusest. Mida kiiremini taimed kasvavad, seda kiiremini väheneb ka toimeaine sisaldus taimedes.

Hiilamardikad õienuppudel, hoolimata ka tugevast tuulest ja vihmast. Pilt 26.06.17

Neil taimedel, kus peavõrse on praeguseks juba rohkem pikkusesse kasvanud, on nüüd näha ka, kui palju kahju suutsid hiilamardikad juba varasemalt teha. Hiilakaid tundus olevat küll mõni nädal tagasi vähem, kuid tihtipeale olid nad hoopis peidus leheroseti sees ja lehtede vahel. Kahjustasid nad tegelikult juba ka 6-7.pärislehes olnud taimi, kui tõrje vajalikkust mõnikord alahinnati.

Hiilamardikate kahjustused

Peavõrsel kahjustused

Lisaks on näha põldudel ka auklikke ja rebenenud lehti – need on põhjustatud graanulväetisest, mida anti võiks öelda, et pisut liiga hilja. Hilja on siis, kui taimed on juba nii lopsakad, et katavad mullapinna täielikult. Suurema graanuliga väetis lendamisel täiesti reaalselt kahjustab lehti ja teeb need auklikuks. Koos taimede kiire kasvuga suurenevad ka need augud ning seetõttu on praegu näha täiesti rebenenud lehekudet. See kahjustus pole midagi väga kriitilist või ohtlikku, kuid väike lisastressi allikas taimedele kindlasti. Selline leht on vastuvõtlikum ka haigustele.

Väetisegraanul on lõhkunud lehti

Väetisegraanul lendamisel lõhub lehti