Kõrretugevdajatega on nii mitmelgi pool varase odra põldudel hiljaks jäädud ja pritsimist enam teha ei saanud, sest taimed kasvasid kõigi üllatuseks ebareaalselt kiiresti. Kui ohted ja viljapead on väljas, ei tohi kõrretugevdust teraviljas mitte mingil juhul teha. Hea toitainetefooni juures on ka pikkuskasv kõrge, mistõttu suurte tuultega on juba ka varase odra lamandumist esinenud. Praegu lamandunud oder tõuseb muidugi veel püsti, kuid see on ohumärk, et seemne paisudes ja pea raskeks muutudes võib koristuseelselt samasugune pilt põllult vastu vaadata.
Ka hilise odra areng ja kasv on praegu nii kiire, et peade loomiseni ei lähe enam kaua. Hilisel odral on enamikel põldudel olmas juba 3 kõrresõlme ja pea liikunud päris kõrgele, seega kui kõrretugevdamine on veel tegemata, siis on selleks praegu viimane aeg. Ka ühe päevaga kasvavad taimed rohkem, kui julgeks ennustada ja ette arvestada.
Ohteotste ilmumine on absoluutselt viimane piir, kui tohiks kõrretugevdajaid kasutada, kuid tähendab see ka, et pritsimine tuleb ette võtta lähitundidel ning kasutada tohiks kõrretugevdaja poolnormi või isegi veerandnormi. Ööpäevaga on viljapead juba poolenisti paotunud ja kõrgemale liikunud ning järgmisel päeval on pritsimiseks tõenäoliselt juba hilja.
Kuna sel aastal on taimed ka väga tundlikud ja stress tekib kergesti, siis kui ohteotsad on juba väljas, on kõrretugvdaja riskantsem kui kunagi varem. Väga ei julgeks ja tahakski selles faasis enam pritsimissoovitust anda. Ohutum ja targem oleks pritsimine teha praegu niipea, kui ilm vähegi kannatab ja mitte hilineda.
Hilinenud pritsimine teeb liiga palju pöördumatut kahju. Viljapead jäävad lehetuppe kinni, deformeeruvad ja on haigustele palju vastuvõtlikumad. Samuti võivad tagajärjena areneda kõlujad ja alaarenenud seemned.
Kõrretugevdajad ongi väga riskantsed ja nö trikiga vahendid, sest pritsimise tagajärg ei avaldu päevade või isegi nädalaga, vaid lõpptulemust ja tehtud kahju võib näha alles mõne nädala möödudes.
Kommenteeri: