Kõige parem otsuseid ja järeldusi teha on ikka ja alati põllupildis, kui vahe taimekasvus või muudes näitajates visuaalselt näha on. Sama kehtib ka näiteks oa külvisügavuse puhul, mille ümber arutelu ja vaidlust kuuleb ikka ja jälle.
Peamiselt külvatakse meil uba 5-6 cm sügavusele, samuti ka kuni 8-10 cm sügavusele. Juba varasematelgi aastatel on põldudel näha olnud, et taimed, mis on külvatud madalamale, näiteks ainult 4-5 cm, on palju nõrgemad, õisi vähem ning lõpptulemusena võivad olla ka lamandumisele vastuvõtlikumad. Nii mõnedki põllumehed on juba praegugi kindlalt veendunud, et mida sügavamale on oaseeme külvatud, seda tugevamad, jõulisemad ja suurema saagiga oataimed kasvavad. Tegelikult on sellel ka tõepõhi all, sest praegu heas jõus ja stressivabadel oataimedel võib kokku loendada julgelt 40-50 õit. 100% neist alati erinevate faktorite tõttu ei viljastu ja igaühest kauna ei arene, kuid sellistel taimedel on saagipotentsiaal igaljuhul kõrge.
Üks reaalne tootmiskatse Eestis, kus on sama nii põld, sort, kui ka külviaeg, kuid külvisügavus erineb – osa põllust 8-9 cm, teine osa 4-5 cm. Üldpildis põllul on näha ehk pisut kasvukõrguse ja ka õite arvukuse vahe, kuid parima selguse saab just kaevates taimed välja ja neid kõrvutades.
Peamiselt jääb kohe silma, et sügavamale külvatud taime kasv on peaaegu 10 cm pikem ning lisaks on taimel õite areng ja kasv alanud madalamalt ning ka loendamisel on sellel taimel õisi rohkem. Sügavamale külvatud taimedel läksid esimesed õied ka varem õitsema. See tähendab, et seeme on küll sügavale külvatud, kuid see pole aeglustanud kevadist tärkamist ega üldist kasvu, vaid pigem on kasvukeskkond hea ja soodustav olnud nii seemne idanemiseks, kui ka taime algarenguks. Uba ei karda sügavat külvi ning on vähem tundlik ka mullatihesele või -koorikule, kui teda võrrelda hernega.
Kõige suurem vahe on aga juurestiku arengus. Taimedel, mis on külvatud 4-5 cm sügavusele, on juurte kasv olnud 90% ulatuses seemnest allapoole ning pigem on arenenud pikad ja otstest peenikesed juured. Põhjus tõenäoliselt selles, et allpool mullas on toitaineid ja niiskust rohkem olnud ning juured on otsinud teed toidu juurde. Sügavamale külvatud (8-9 cm) taimedel on juuri ülevalpool seemet ca 40% ja allpool seemet ülejäänud 60%. Juuremass kokku on suurema ulatuse ja massiga, neid esineb tihedamas asetuses ning iga üksik juur on ehk pisut lühem kui võrdlustaimel. See tähendab, et sügavamal on toit ja vesi olnud kohe kasvu alguses seemne ümber ja lähedal ning taim ei ole pidanud nii kaugelt endale vajalikku otsima.
Lisaks taime ehituslikele näitajatele on sügavamale külvatud seemnest arenenud taimed palju tugevamad ja vastupidavamad kasvuaegsele stressile. Kevadine põud oli küll õnneks lühiajaline, mis oapõlde eriti ei häirinud, kuid viimastel nädalatel on jällegi kohati tegemist juba liigse vihma ja üleujutusega, mis on põhjustanud oataimedele stressi. Kevadise mullaherbitsiidi jääke on veel siiani mulla ülemistes kihtides olnud ning suure veekogusega on seda nüüd allapoole uhutud ja rohkem oajuurte lähedale. Uba on taim, mis on väga tundlik igasugusele keemiale ja isegi mitu kuud tagasi pritsitud herbitsiidi jääkidele. Sellist reaktsiooni pole varasematel aastatel täheldanud, sest ka selline kogus vihma pole tavapärane.
Kahjustust on rohkem näha just neil põldudel, kus külvisügavus on madalam või taimedel, mille seeme on külviga sattunud mitte nii sügavale. Neil taimedel on juured mullapinnale lähemal ning seega on ka rohkem herbitsiidijääkidega kokku puutunud. Hästi näeb ka põldudes pritside pööramis- ja ülekattekohtadel, et herbitsiidikogus on olnud suurem ja seega ka oataimedele haiget teinud. Kogu stressi ja kahjustust süvendab mullastik – turvasmuldade või kergete muldade puhul on see samuti rohkem avaldunud.
Kommenteeri: