Tärkamiseelselt pritsitud mullatoimeliste herbitsiidide mõju ja toiminud efektiivsus hakkab nüüd herne- ja oapõldudes järk-järgult lõpptulemust näitama. Peamiselt jääb silma, et sel aastal on nö tüüpumbrohi liblikõieliste põldudel kare kõrvik ning eriti põldudel, kus kasutati kahe erineva mullaherbitsiidi segu. Kohati esineb… Jätka lugemist →
Sel aastal on teraviljade lehtedel küll külmakahjustusi, küll pritsimiste kõrvetusi – täppe, laike ja leheotste kuivamisi mitmesuguseid. Nüüd on ilmnema hakanud ka igasugused elementide puudusnähud. Mõned põhilised mõtted, kuidas selgeks teha, missugune on haigus ja missugune mitte. Kui põllul kogu… Jätka lugemist →
Valgemädanik on rapsi kõige ohtlikum haigus, mis suure nakkuse korral on võimeline hävitama üle 50% kogusaagist. Haiguse levikuks ideaalsed tingimused on, kui rapsi õitsemise ajal on temperatuurid vahemikus 15-20°C ning õitsemisaegselt vähemalt 3-5 päeva jooksul on õhuniiskus kõrge ja sajab… Jätka lugemist →
Viimase aja ilmastik, hoovihmad ja jahedad temperatuurid, on loonud ideaalsed tingimused talirapsis valgemädaniku arenguks. Valgemädaniku puhul kehtib reegel, et kui rapsi õitsemise ajal on vähemalt 3-4 päeva piisavalt niiskust ja sajab, nakkub haigus edukalt. Haigus on meie põldudel igal pool… Jätka lugemist →
Talirapsi põldudel on leida taimi, millel peamiselt peavarre õied pole normaalselt välja arenenud ja on isegi kuivanud. Põhjus on mai alguse öökülmaperiood, kui kiirema kasvuga sortidel oli peavars juba pikemaks veninud ja peale öökülmasid õienupud lillakaks muutusid.
Hetkel segab pritsimisi kõikjal lõõtsuv tuul, mille tuntav temperatuur mõõdeti põhjapoolses Eestis lausa mõne miinuskraadi vääriliseks. Ilmselgelt ei lähe keegi sellise tuulega pritsimislahust raiskama ja tuulega võitlema. Veelgi olulisem! Mitmel pool Eestis ennustatakse lähiöödeks väga madalaid temperatuure, isegi võib kohati… Jätka lugemist →
Uba ja hernes on pikkust visanud ja hernes on hakanud juba köitraagudega sõbral käest kinni haarama. Üle Eesti erinevaid põlde vaadates, on välja joonistunud ka erinevate külvisenormide seis. Parim taimiku tihedus on saavutatud külvisenormiga oal 40 idanevat seemet ruutmeetril ja hernel… Jätka lugemist →
Kiirel taimekaitsetööde hooajal, mil pritsimisi erinevatel põldudel on segiläbi, juhtub ikka ja alati igal aastal, et minnes ühelt kultuurilt teisele, unustatakse väga tähtis vahepeatus – pritsi pesu. Unustamine on üks põhjus, kuid arvatakse ka seda, et väike tilk eelmist pritsisegu… Jätka lugemist →
© 2024 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑
