Suviteraviljade külviseemnete puhtimine on ülimalt oluline, sest kui lendnõgi põllus avaldub, pole selle tõrjeks kasvuaegselt mitte midagi ette võtta – pritsimine fungitsiidiga ei ole efektiivne.

Lendnõgi kahjustab suviteraviljadest nii nisu, otra kui ka kaera. Tunnused ilmuvadki peale loomist ja enne piimküpsuse faasi. Haiged taimed ja viljapead on ka enne konkreetset “nõestumist” tegelikult põllul eristatavad – nad on tihtipeale kasvult kõrgemad, silmnähtavalt heledamad või lausa pruunid.

Haigus iseenesest levibki nakatunud seemnega ja säilib eluvõimelisena seemnes pikaajaliselt. Külviseemnes pole nakatunud terad mitte kuidagi väliselt eristatavad ning ka idanemisvõime säilib täielikult. Seetõttu ei ole võimalik ei silmaga ega ka idanemise määramisega aru saada, kas seeme on haigusvaba. Puhtimine on ainus lahendus, sest fungitsiidid tapavad nõgiseene nii seemne pinnal kui ka sees. Puhtimata ja nakatunud seemnega kasvab seen kaasa kogu kasvuperioodi jooksul, kuid avaldub alles loomise faasis. Soodustavateks faktoriteks on jällegi tüüpiline – 16-22 kraadi temperatuur ja märg ning pilvealune ilm. Samuti, mida pikem on jaheda ilma tõttu õitsemine, seda soodsam on ka haiguse areng ja avaldumine.

Eriti kurb on, et kui nõgipead juba põllus on, siis tuule ja ka vihmaga levib seen edasi ka naabertaimedele ning kahjustab seal moodustuvaid teraalgmeid. Isegi, kui sellest kahjustusest ei arene lõpuks välja nõgi, põhjustab lendnõgi ka allesjäänud viljapeades 1000 seemne massi vähenemist, kasvu pidurdumist ja ebanormaalset arengut ning ka kõrre nõrgenemist. Nakatunud taimed muutuvad vastuvõtlikuks ka teistele haigustele ning saagikadu on ettearvamatult suur. Kui nõgi avaldub, siis terade alged haihtuvad mustaks tolmuks ja alles jäävad vaid õisikuteljed ning see juhtub vaid paari päevaga.

Haigus on võimeline rikkuma terve põllu.