Ka kõige ilusamas ja pikkade peadega talinisupõldudes leiab praegu viljapäid, millel on paar alumist pähikut välja arenemata. Nendest pähikutest, mis praegu on ebanormaalselt arenenud või pidurdunud, ei kasva välja ka seemet.

Peamiselt on selliste väljaarenemata pähikute põhjuseks kevadine öökülm ja temperatuuride kõikumine just võrsumise lõpu ja kõrsumise alguse perioodil. Neid viljapäid leidub sõltumata sordist talinisu põldudel üle Eesti. Selle vastu ei oleks saanud keegi ühegi valemi või pritsimisseguga midagi teha – see on peaaktsionäri tekitatud.

Talinisu `Edvins`, viimased pähikud väljaarenemata ilmatingimuste tõttu

Teine põhjus aga, mida tegelikult annaks vältida ja mis samuti sellist tulemust põhjustab, on kevadine herbitsiidide vale kasutusaeg ja pritsimistega hilinemine.  Kõige kriitilisemad on just herbitsiidid, mis tõrjuvad kõrreliste seest kõrrelist või on toimeainelt hormoonherbitsiidid. Läinud kevadel võisid kokku langeda ka muidugi kaks teineteist täiendavat – herbitsiidiga hilinemine ja öökülm pritsimise järgselt.

Keemiakahjustus on väga lihtsasti eristatav tavalisest külmast põhjustatud kahjust. Külma tõttu leiab lõpuni väljaarenemata viljapäid kaootiliselt ja mitmest erinevast kohast põllul. Herbitsiidikahjustus aga on kogu põllu ulatuses ühtlaselt ning kahjustatud on viljapead nii peavõrsel kui ka kõrvalvõrsetel.

Üks nisutaim, kõikidel võrsetel viljapea kahjustused

Lisaks ebatäielikele viljapeadele leiab tihtipeale ka hilisvõrseid, mis on kasvult lühemad ja kasvufaasilt ka tugevate produktiivvõrsetega võrreldes maas. Ka hilisvõrsete areng on põhjustatud taime kasvuhormoonide mingikujulisest häirimisest ja kahjustusest. Hilisvõrsed arenevad ka pikaajalise põua tagajärjel, kuid sel aastal oli kevadine põud siiski võrreldes eelmise aastaga peaaegu olematu.

Hilisvõrse, millel samuti kahjustus

Teravilja puhul ongi kaks kõige olulisemat taimekaitserühma, mille puhul tuleb kinni pidada soovitatud kasutuse ajastusest – kõrretugevdajad ja herbitsiidid, mis tõrjuvad kõrrelisi. Mõlema vahendi puhul pole kahjustus nähtav paari päeva ega ka nädalaga, seega tihtipeale tundubki, et midagi hullu ju ei juhtunudki. Alles loomise ja õitsemise ajal tekib kahtlusi, et miks viljapead pole täielikult välja arenenud või on jäänud üldiselt lühikeseks. Saagikao suurust on võimatu arvestada, sest keegi ei tee ju teadlikult võrdluskatset sellise pritsimise hilinemise puhul.