Nisu proteiinisisalduse ja seeläbi ka kvaliteediklassi tõstmiseks on praktikas olnud kasutusel UAN32 või KAS32, mida pritsitakse just talinisu piimküpsuse faasis. Jällegi on tegemist nö “usu küsimusega” – on neid, kes pooldavad, kui neid, kes pole enda jaoks asja juures võlu ja lisandväärtust leidnud. Sel aastal on pritsimise otstarbekus veelgi küsitavam.

Kasvuperiood ja koristusaeg on sel aastal juba nihkunud julgelt 1-2 nädalat, seega ka varasemad talinisu sordid pole veel jõudnud või on alles jõudmas piimküpsuse faasi. Arvestades senist suve ja jätkuvat vihmast ja vähese päikesepaistega ilma, on terade proteiinisisalduse lootus tegelikkuses kehvapoolne. Proteiin sõltub kasvuaegsest päikesevalgusest ja ka soojusest, seega kui seda olnud pole, pole võimalik ka piimküpsuse faasis vedela lämmastikuga imet teha. Hetkel aitaks kaasa, kui nüüd ilm muutuks ja juuli lõpp-augusti algus tuleks lauspäikseline koos soojusega ning vihmakraanid lõpuks kinni keerataks.

Kevadise väetiste tarneraskuste ja ka keeruliste ilmaolude tõttu ei saadud varakevadel kõike tellitud ja plaanitud vedellämmastikku kasutada ja seetõttu on tekkinud praeguseks laojäägid. Siiski tuleks meelde tuletada, et pritsimine on lisakulutus hektarile sel aastal ning kõik, mis praegu laos alles, ei ole ju tasuta käes. Samuti tuleb ka järgmine aasta kevad ja uus taimekasvatushooaeg, mil võib varakevadel samuti tarnetega raskusi olla. Seega lihtne ja siiras soovitus oleks kalkuleerida juba tehtud kulutused ja kriitiliselt analüüsida lisakulutusest tulenev kasu ja pritsimise otstarbekus. Teravilja hinnad on küll näidanud väikest tõusutrendi, kuid siiski on 1.-2.klassi toidunisu hinnavahe võrdlemisi väike, et kas kõik pritsimisega kaasnevad riskid tasuvad ennast kõigil põldudel ära.

Peamised kaasnevad riskid:

  1. Koristusaja hilisemaks nihkumine on juba niigi ilmselge ja paljudele ka muret tegemas, seega vedellämmastiku kasutamisega hilises faasis tuleb ka arvestada seda, et ka see pritsimine lükkab mingil määral koristust edasi.
  2. Proteiinisisalduse ja ka kõrge klassiga talinisusaagi lootus on ilmast tulenevalt niigi madal ja ka lämmastikuga pole võimalik nii palju muuta, et lisakvaliteet kindel oleks ja pritsimine väga suurt lisakasu tooks. Ka pritsiga sõitmine maksab midagi.
  3. Pritsiga sõitmine, ka iseliikuvaga, tallab siiski tehnorajas äärmisi taimi, mis hiljem küll tagasi püsti tõusevad ja edasi kasvavad, kuid siiski põhjustab see hilisemat valmimist ja tehnoradade “roheliseks” muutumist. See on koristamisel lisapeavalu.
  4. Rahaline kulutus hektarile on siiski paarikümne euro ringis, seega kas ka lisasaagis ja kvaliteedis kogukulud lõpuks ikkagi tagasi ka toovad, on küsitav.
  5. Talinisu saagid tulevad sel aastal küll keskmised-keskmisest pisut paremad, kuid siiski aastat 2015 maksimumsaakidega tänavu ei kordu. Ka seda võiks meeles pidada ja pritsimise otsustamisel ning rahavoogude kalkuleerimisel arvestada.
  6. Tasub loota ilmade paranemist, kuid siiski meelde jätta ka risk, et kogu koristusaeg on nihkunud rohkem sügisesse, mil ilm kipub ikkagi käest minema. Saak võib põllus olla, kuid kättesaamine on iseküsimus. Seepärast on praegu iga lisakulutus ikkagi risk.

Kõik need soovitused ikka ja ainult seepärast, et selle aasta saak ja lõpptulemus oleks kordades parem, kui eelmisel aastal ja aitaks uuesti rööbastele.

Kel plaanis vedellämmastiku kasutamine, siis võiks seda muidugi teha nende sortide põldudel, millel on potentsiaali toiduviljaks ning samuti riskide hajutamiseks ja koristuskonveierile mõeldes, ka osad põllud tegemata jätta. Pritsimine tuleks teha piimküpsuse faasis ja parim oleks pilvealune ilm, kui õhutemperatuur pole kõrge, sest ka selle pritsimisega võib tekitada taimedele korraliku kõrvetuse.

Praktilises võtmes on kasutatud soovituslikeks kogusteks 5-15 kg/ha N elemendina. Lämmastiku mahuprotsent UANis või KASis on ca 32-40%. N elemendina koguse väljaarvutamiseks tuleb korrutada ka koefitsiendiga 1,3. Seega, kui kasutatakse näiteks 15 liitrit vedellämmastikku, antakse sellega umbes 6 kg koguN elemendina. 15 kg N saamiseks omakorda oleks kasutatav kogus ca 40 liitrit.

Veekulu planeerimisel tuleks arvestada vahemikku 1/4-le – see tähendab 1 osa UAN/KAS ja 3 osa vett.