Oa haigustõrjega toimitakse kahtviisi – ühekordse fungitsiidi suurema normi kasutamisega või fungitsiidi täisnormi jagatud pritsimisega. Viimaste aastate praktiliste kogemuste põhjal saab julgelt väita, et jagatud pritsimine annab parema ja efektiivsema tulemuse.
Ka praegu üle Eesti vaadates ja võrreldes erinevaid oapõlde on selgelt näha, et kui on tehtud ca paar nädalat tagasi poolnormi pritsimine, on praegu lehed, ka alumised, haigusvabad. Samas põllud, kus oodati ja haigused juba levima hakkasid, on haiguslaigud juba kahjustanud alumisi lehti ja ronimas ka ülespoole.
Väga sõltub haiguste levik ka muidugi külviseemne kvaliteedist ja külvikorrast. Rapsile järgnevus tõestatult ei sobi oale.
Jagatud pritsimise puhul kaitstakse oataimi kahekordselt. Esimese pritsimise eesmärk on tõrjuda ja ennetada lehehaigusi (šokolaadilaiksus, laikpõletik) ning teise pritsimise fookuses on juba kaunade ja seemnete kaitsmine. Kui õitsemise teises pooles ja kaunade arenenemise ajal lehed on juba puhtad, siis on ka kaunad ennetavalt rohkem kaitstud.
Laikpõletik ongi see ohtlik haigus, mis kolib lehtedelt kaunadele ja rikub seemnekvaliteedi. Mis hullem veelgi, haigus säilib ka seemnetel ja kohe on ka risk järgmisele aastale ette mõeldes.
Seega igaljuhul, nii ühekordse kui ka jagatud pritsimise puhul, on nüüd kätte jõudmas aeg, kui kaunade ja seemnete kaitsmine on aktuaalne. Parim ajastus haigustõrjeks on, kui alumised õied on ära õitsenud ja esimesed kaunahakatised on olemas.
Liiga kaua sellises kasvufaasis enam oodata ei tasuks, sest parem on mitte lasta laikudel kaunadele tekkida ja päris õitsemise lõppu ei oleks samuti hea pritsimist jätta, sest oa koristus on juba niigi nihknud oktoobrisse.
Jätkuvalt meeldetuletuseks, ka fungitsiidi pritsimine õitsvale taimele tuleks teha, kui mesilaste ja kimalaste aktiivne lendlus on lõppenud – see tähendab kellaaegadel 22-5. Mesilased külastavad oapõlde väga meelsasti ja soojal päeval on neid sumisemas kuulda.
Kommenteeri: