Huvitav on jälgida ja vaadata, mis on siis vahepeal saanud tootmispõldudel rajatud võrdluskatsetest maisi ja sojaga, mille puhul kasutati uudset biolaguneva kilemultšiga külvitehnoloogiat. Meetodi puhul kasutati külviks Samco täppiskülvikut, mis ühe töökäiguga annab väetise, külvab seemne, töötleb mullaherbitsiidiga peenrad, paneb peenrale külviridade kohalt perforeeritud kile ja kinnitab kile mullavallidega.

Selle aasta kevad ja senine suvi jahedate ilmade ja kõikuvate temperatuuridega on katsetamiseks ka andnud eriti ekstreemsed ja samas ka ettearvamatud tingimused. Samas just ekstreemsemates oludes joonistuvad ka lõpptulemused tõenäoliselt selgesti välja.

Mais ja soja on mõlemad väga soojalembesed kultuurid ja seda eriti just kasvu alguses. Jahedate ilmadega on nii tärkamine kui ka algkasv väga aeglane ja kultuur satub kergesti stressi, millest tekib ka täielik kasvupidurdus. Kevadel kohe külvi järgselt ja tärkamise ajal oli kohe selge erinevus nii tärkamise kui ka taimede kasvu kiiruses. Kile hoiab sooja ning kaitseb väikseid taimi külmakahjustuste eest. Samuti tekib kile alla suhteliselt kohe peale külvi kondents, see tähendab, et kile hoiab ka niiskust ja loob soodsad tingimused taimede kasvuks.

Maisi puhul oli külmastressi kevadel väga hästi kõikjal Eestis näha, sest silokultuurina kasvatatavat ja tavatehnoloogias külvatud põlde on ju kõikjal. Mais kasvas küll aeglaselt 4-5.lehe faasi, kuid sel ajal olid öised temperatuurid nii jahedad, et lehed läksid kollakas-valgeks ja kasv seisis. Isegi herbitsiidi pritsimise ajastamine oli keeruline, sest juba stressis taimi ei ole soovitatav ka herbitsiidiga häirida. Algus oli tõesti keeruline ja tegelikult põhimõtteliselt on mais kasvujõu kätte saanud alles viimastel nädalatel.

Soja küll suurtel tootmispõldudel veel väga ei kohta, aga võrdluskatses biolaguneva kilega ja ilma, on olnud samuti selge, et külm pidurdas kileta variandis kasvu päris pikaajaliselt. Võrdluskatses on sordiks kodumaal aretatud ja innovatsioonipreemiaga pärjatud sort `Laulema`. 2016. aastal oli Eestis tunnustatud seemnepõlde kokku 14.92 ha.

Sojauba `Laulema`, kilega külvatud variant

Nüüd taimi erinevatest variantides välja tõmmates ja kõrvutades on kasvuerinevus silmaga nähtav – seda tegelikult ka kogu põllu pildis. Kilega külvatud variandis on taimed julgelt 10-15 cm pikemad, kasvufaasis eespool ja ka tugevamad. Võiks see vahe ju lõpuks kajastuda ka saagis, sest kui keskmine sojaoa saak Eestis on saadud 2 t/ha, siis kirjanduse andmetel võiks kilemultši kasutamisega saagitõus olla keskmiselt 30%.

Vasak: kilega variant Parem: tavakülv

Biolaguneva kilemultši kasutamisega kaasnebki ka see, et kile on tehtud tärkliserikkast segust, mis tuule, vihma ja päikese mõjul ilusti looduses laguneb ja ei jäta mingit saastet. Praegu põllul ringi vaadates on veel näha üksikuid ribasid ja tükke, eriti peenarde äärtes, kus ehk rohkem mulda ka kile peal olnud on.

Lõpuks kile laguneb täielikult

Kui soja puhul sai edukalt oodata, kuni kile ise laguneb, sest mullaherbitsiidiga tehti juba külvieelselt umbrohutõrje, siis maisi puhul Eestis mullaherbitsiidi registreeritud pole. Kile all heades niiskusoludes kasvavad muidugi umbrohud ka soodsates oludes ning seetõttu võeti maisikatses lõpuks vastu ikkagi otsus kile ise käsitsi eemaldada. Tööd palju, aga umbrohtude sisse maisi jätta ka ei tohi, sest mais ei talu konkurente ning kasv stressiolukorras täielikult peatub. Oleks olemas hea mullaherbitsiid, siis jääks muidugi käsitsi kile eemaldamine ära, mis tegelikult polegi antud tehnoloogia puhul ette nähtud.

Pärast kile eemaldamist tehtud tavapärane herbitsiidi pritsimine

Katse peamine eesmärk aga, võrrelda kasvu ja arengut, tuleb ka maisi puhul ideaalselt välja. Kilega kasvanud variandis on praegu taimed keskeltläbi 15-20 cm kõrgemad. Visuaalsel vaatlusel tundus ka, et lehemass ja lehe laius on lopsakam.

Vasak: kilemultšiga külv Parem: tavatehnoloogiaga külv

Vasak: tavatehnoloogia Parem: kilemultšiga variant

Maisi puhul on edasi jälgitav kindlasti tõlvikute arenemine ja arvukus ehk saak. Katsesse valiti just spetsiaalselt ka teramaisi sort, millel lühike kasvuperiood, kuid kas teraks koristada lõpuks ka õnnestub, seda näitab aeg ja korrigeerib ilmataat.