Talirapsi parim külviaeg on käes – see on praegu üpriski hirmutav ja isegi kõhedusttekitav. Koristus on kõikjal Eestis veninud tegelikult oodatust ja kardetust veelgi hilisemaks ja põlde varase odra või varasemate talinisude alt pole siiani kätte saadud. Isegi taliodra koristus on mitmel pool alles nüüd alguse saanud.
Lootus koristust alustada sel nädalal kõlab hetkel Kagu-Eestist Ida-Virumaa ja Saaremaani – hoian siiralt pöialt! Aitab vihmast, nüüd võiks olla paraja tugevusega ja kuivatava tuule ja päikesesoojuse kord.
Vedanud on neil, kellel maid oli ka ristiku, rohumaa või põldheina all (peamiselt loomakasvatajad), sest nendel põldudel on jõutud maa korralikumalt ette valmistada ja ka talirapsi külvidega juba alustatud. Kuuldult varaseim talirapsi seeme jõudis mulda juba 1.augustil. Siiski külvatud hektareid kokku Eestis on hetkel veel vähe.
Praegu on veel talirapsi külvide heaks ajastuseks paar nädalat aega, sest ideaalis võiks ja peaks taliraps külvatud olema 20.-25.augustiks. Paljude aastate keskmisena näitab kogemus, et paremini talvituvad ja järgmisel aastal ka suurema saagi annavad talirapsipõllud, mis külvatud 10.-15.augusti paiku. Muidugi oleneb külviaja valik ka sordi eripärast – kasvukiirusest ja arengupotentsiaalist sügisel, kuid ka sõltumata neist teguritest, vajavad taimed siiski sügiseseks kasvuks ja talvitumise eel õiget kogust taimekasvuks vajalikke efektiivseid temperatuure. Fakt on, et juba praegu ja edasi ka augusti keskpaigast on valget aega päev-päevalt vähem ja päevapikkus lüheneb kiiremini kui tahaks. Ööd on sel suvel niigi olnud jahedad ning nüüd langevad temperatuurid päikeseloojanguga veelgi kiiremini.
Selle aasta mõistes “varasemaks külviks” sobivad ja praegu võiks külvata kääbus- ja poolkääbussorte, aeglasema algarenguga hübriide ning mida augusti lõpupoole kuupäev läheb, seda olulisemaks muutub rapsisordi võimekus kiireks kasvuks. Külviaja lõppu jääksid siis kiirekasvulised hübriid- ja liinsordid.
Videos Claas Xerion 4000 7.augustil külvamas Horsch Focus 6TD-ga talirapsi `Sherpa` 2,7 kg/ha, reavahega 30cm. Väetisena on kasutusel 150kg MAP, kahele sügavusele. Eelviljaks oli lutsern ning põld on ette saanud ka 30 m3 vedelsõnnikut.
Varasematel aastatel on muidugi külvatud ka päris augusti lõpus ja isegi septembri alguses, kuid tõele au andes pole need põllud kunagi maksimumsaagiga üllatanud, kehva talve puhul on need ka esimesed, mis kevadel musta maad näitavad. Samuti tuleks külviaja valikul juba praegu ette mõelda järgmisele aastale ja loodetavale koristuskonveierile. Talirapsi sügisene külviaeg mõjutab ju otseselt järgmise aasta talirapsi koristuse algusaega.
Väga hiliseks augusti külviks ja isegi septembri alguse külvamiseks on siis parem valik riskide maandamiseks valida talirüps. Mitmelgi pool Eestis on praeguseks koristatud talirüps `Legato`, mis nägi juba kasvuaegselt väga potentsiaalikas välja ning on andnud nüüd saaki 2-3 tonni kanti. Küll seemne suurus on väiksem ja õlisus pisut ehk kehvem, kui oleks see talirapsil, kuid koristuskonveierisse ja pingete maandamiseks on talirüps ülihea valik. Talirüps `Legato` on aretatud Eestis, ETKI poolt, ning sobib ka otsekülvis ja maheviljeluses kasvatamiseks.
Etteulatuvalt tasub sõltumata külvatavast talirapsi sordist mõelda juba ka kasvureguleerimise-haigustõrje vajadusele. Sõltumata sordist seetõttu, et tegelikult vajavad kasvureguleerimist ja haigustõrjet sügisel kääbussordid samamoodi – päris ilma ikkagi ei saa. Arvestades viimaste aastate sügis-talve ilma- ja niiskusolusid, on väga-väga oluline, et kasvuregulaator, mida sügisel kasutatakse rapsi maapealse kasvu pidurdamiseks ja juuresüsteemi tugevdamiseks, oleks ka haigustõrje omadustega. Fomoos ja kuivlaiksus on järjest rohkem levinud ja talvitumist oluliselt nõrgestavad haigused.
Kommenteeri: