Hernes ja uba vajasid sel aastal tegelikult mõlemad korralikku haigustõrjet. Nii palju ebajahukastet pole hernepõldudel varasematel aastatel kunagi esinenud ning samuti oa puhul on väga tähtis haigustõrje õige ajastus, et päästa lehed šokolaadilaiksusest ja saak laikpõletikust. Nüüd, kui kasvuaegsed pritsimised liblikõieliste põldudel on juba mõnda aega tagasi tehtud ning koristuseni on veel isegi herne puhul küllaltki pikk aeg minna, rääkimata oast, siis annavadki põllud praegu tagasisidet, kas ja kuidas tõrjed õnnestusid.

Hernepõllud hakkavad tooni muutma

Hea meel on kõige rohkem selle üle, et kevadine mullaherbitsiidi pritsimine, ka arvestades tolleaegset ilma öökülmade ja isegi põuaga, on enamikel põldudel siiski õnnestunud. Õige veekulu ja hästi valitud mullaherbitsiid või paagisegu ja tulemus räägib iseenda eest – põllud on umbrohupuhtad.

Haigustõrjega on saavutatud nii õnnestumisi, kui veidi kehvemaid tulemusi. See aasta on kindlasti õppetund, et liblikõieliste pinnad on niivõrd suurenenud, et haigused levivad järjest rohkem ning hernes vajab niiskete ja vihmaste ilmaolude puhul kindlasti haigustõrjet. Väga oluline on see eriti seemnepõldudel, mille puhul on juba arutlusel olnud ka kahekordse pritsimise vajalikkus, sest alles nüüd, kui hernes on vajunud ja põllud värvi muutmas, hakkab ilmnema laikpõletikku kaunadel. Pritsitud fungitsiid, mis tehtud õitsemise alguses, on nüüdseks oma efektiivsuse ilmselgelt kaotanud. Loodetavasti ilm püsib soe ja kuiv, siis ka laikpõletik nii kiirelt edasi ei levi.

Laikpõletik hernekaunadel

Oa haigustõrje tulemuste analüüsimisel on see aasta järjekordne, mis kinnitab, et kahekordne haigustõrje annab kordades parema tulemuse, kui ühekordne pritsimine. Ühekordse pritsimisega on väga edukalt võimalik kaitsta taimede lehti ja hoida neid rohelisena kuni õitsemiseni ja isegi õitsemise lõpuni, kui teha pritsimine väga õigeaegselt ja pigem ennetavalt. Ühekordse haigustõrjega põldudel on aga nüüd seemnete täitumise perioodil välja löönud laikpõletik, mis on väga ohtlik saagikvaliteeti rikkuv haigus.

Kõige hullem on olukord neil põldudel, kus haigustõrjega juba varasemalt hilineti ja laikpõletik oli lehtedel juba tugevalt kahju teinud. Laikpõletik on haigus, millele on raske pidurit tõmmata ja seetõttu võib see praeguseks olla juba nii ekstreemne ja agressiivne, et on kolinud lehtedelt ka vartele ja veel hullem ka kaunadele ja seemnetele. Laikpõletiku tulemusel võivad olla praeguseks ka lehtedesse tekkinud augud, sest lehekude haiguslaikude kohalt on täielikult hävinud. Lisaks on põldudel, mis on võsa või niiskete rohtu kasvanud alade lähedal, lehtedesse auke närinud ka teod ja nälkjad, kes pimedamas ja niiskes tihedas taimikus end väga hästi tunnevad.

Agressiivne laikpõletik oal

Laikpõletik kaunal

Seemned laikpõletikust juba väga tugevalt kahjustatud

Muidugi on ka neid põlde, kus ühekordne haigustõrje ajastati nii täpselt, et kuni siiani olid lehed võrdlemisi puhtad. Ka sellist haigustõrjet võib siiski pigem õnnestunuks lugeda, sest hullem on suudetud ära hoida. Kui nüüd ilmad püsivad soojemad ja kuivemad ning haigus enam nii agressiivseks ei muutu ja kaunadele ei levi, siis lehtede mõningane hävimine enam nii suurt kahju saagile teha ei suuda. Pritsimine kõrges taimikus pole niikuinii enam reaalselt tehtav ja kulu mõttekus on küsitav.

Haigustõrje on ka seetõttu oapõldudel väga oluline, et haigustest nõrgestatud taimed on ka lamandumisele vastuvõtlikumad. Haigete lehtedega taimede varred on samuti pehmemad ja nõrgemad ning nüüd raskemaks muutuvate kaunade ning muidugi ka alles olnud tugevate tuulte mõjul pikad taimed murduvad.

Uba lamandub

 

Oataimed murduvad nõrgenenud varre alaosast, haigused soodustavad