Väga varakult, see tähendab juba augusti esimestel päevadel, külvatud talirapsid on juba tärganud. Samuti näeb pisikesi rapsitaimi tärkamas juba ka nädal aega tagasi külvatud põldudel. Hetkel on niiskus- ja soojusolud talirapsi tärkamiseks head ja kui äikesevihm liiga suure sajuhooga mulda just kinni ei kaaneta, siis tärkamine võtabki aega umbes nädalakese.

Mullaherbitsiidide pritsimise ajastamisel on väga tähtis kultuuri tärkamist ka arvesse võtta, sest pritsida ei tohi, kui rapsitaimed on just “nina” mullast välja pistmas. Sel kasvuhetkel on taimed keemia suhtes väga tundlikud ja mullaherbitsiid võib teha päris palju haiget. Teinekord pritsimise järgselt kohe nagu kahjustust ei näegi, kuid ilmneda võib see alles paari nädala jooksul esimeste pärislehtede faasis, kui lehed tõmbuvad kaussi ja taimede kasv on kiduravõitu või mõned väga kahjustada saanud rapsitaimed üldse ei tärkagi. Samuti on väga tähtis, et taimed saaksid just nii õrnas eas hea stardi ja herbitsiidiga kahjustamine pidurdab arengut ja kasvu. Seega, enne pritsima minekut, kui külvist on möödas 5 päeva ja rohkem, tasub kontrollida põllu olukorda. Kui üksikud rapsitaimed on jõudnud mullapinnale ja üldiselt on rapsi idu jõudnud kohe mullapinna lähedale, on targem pritsimine edasi lükata ja oodata kõikide taimede tärkamist.

Mullaherbitsiidide etiketijärgne pritsimise soovitus üldiselt on järgnev: kasutada rapsi kasvufaasis BBCH 00-09 (külvist kuni koleoptiiliga kaetud idude mullapinnale tärkamiseni) või BBCH 10-14 (tärkamisest kuni 4. pärisleheni). Sellest kasutamissoovitusest tuleks ka kinni pidada ja arvestada ka näiteks seda, et külvikvaliteet peaks olema hea. Kui seemnete kattuvus mullaga on ebaühtlane, siis pigem on rapsitaimedele ohutum oodata kõikide taimede tärkamist.

Ideaalne on, kui mullaherbitsiidi pritsimine õnnestub ajastada kohe peale talirapsi külvi mustale mullale, sest mullaherbitsiidi toime umbrohtude vastu on just tärkavate idude ja esimeste idulehtede kaudu. Praegustes tingimustes ka umbrohud tärkavad ja kasvavad kiiresti, seega mustale mullale pritsimise ajastamisel saab kindel olla, et umbrohud ei jõua liiga suureks kasvada. Herbitsiid toimib üldse kuni umbrohtude 1-2.pärislehe kasvufaasini, kuid efektiivsus pole siis enam maksimaalne.

Mullaherbitsiidi pritsimine 13.08.17. Vihmaniiskuse ideaalne ärakasutamine.

Kõige tähtsam tegur, et mullaherbitsiid ka efektiivne oleks, on mullaniiskus pritsimise ajal ja ka pärast. See on palju olulisem, kui pritsimise aeg – ehk see tähendab, kui külvi järgselt on muld kuiv ja tolmab, esineb pigem põud, siis tasub oodata vihma, isegi kui see tähendab rapsitaimede ja mõnede umbrohtude tärkamist.

Veel mõned mõtted ja soovitused mulleherbitsiidi pritsimiseks:

  • Väike vihm pritsimise ajal ei ole takistuseks, vaid pigem on kasuks, seega võib pritsimist jätkata ka uduvihma või tibutamise korral.
  • Kui ilmaennustus lubab tugevat ja rohkete sademetega vihma, oleks targem pritsimine edasi lükata ja teha see peale vihma. Palju millimeetreid korraga võib uhtuda toimeained sügavamale, mõjutada tõrjeefektiivsust ja rohkem kahjustada ka rapsitaimi (eriti, kui taimed on juba tärganud). Samuti pole tugeva vihma puhul võimatu, et vahetult enne pritsitud toimeaine uhutakse liikuma ja nö mullas kokku, see tähendab, et mullas toimeaine ühtlikkus kannatab.
  • Tugev tuul pritsimise ajal kahjustab samuti efektiivsust. Mullaherbitsiidi puhul on ülioluline, et pritsimislahus ja toimeaine jõuaks jaotatult mullapinnale ja kattuvus oleks ühtlane.
  • Veekulu, eriti kuivema mulla puhul, on määrav. Ideaalne oleks kasutada veekulu vähemalt 200 liitrit hektarile ning seda ka niiske mulla puhul. Kuiva mulla puhul võiks veekulu tõsta, niiskema mulla puhul saab looduslikku niiskust ära kasutada.
  • Vihmata perioodi puhul, kui pritsimise aeg taimede kasvufaasi järgi on igati käes ja vihma oodata ning pritsimist edasi lükata ei saa, siis parem on valida pritsimiseks pärastlõunane-õhtune aeg. Augusti keskpaik tähendab juba õhtust kastet, udu ja niiskust, mida oleks väga hea ka ära kasutada. Öö jooksul ka toimeained lisaniiskuse abil lahustuvad, imenduvad ja jaotuvad mullas paremini.