Tüüpiline pilt kogu Eestis oli siiani pooleliolev koristamisel põld – ääred lahti lõigatud, midagi ehk ka punkrisse saadud, kombain seisab põllunurgas, kahe heedri laiune viljatriip võtmata…

Kui eelmine nädal andis koristuspäevi kõigile, kombainihooaeg sai alguse ja kurta sai tegelikult vaid niiske saagi ja võrdlemisi aeglase liikumiskiiruse üle, siis selle nädala kohta ei oskagi õigeid sõnu valida. “Katastroof” oli kõige sagedamini kuuldud iseloomustus.

“Neli vihmast päeva keeras kõik tuksi!”

“Kombain on nii kinni, et kaks tundi puhastasin. Harjaga. Eelsõela võtab nii kinni, et ei näegi, mis seal üldse on.”

“Läksime rapsi võtma, muidu ei jää midagi alles, kui uus torm tuleb. Niigi pool juba põllus.”

“Rapsi niiskus 22%. Nii märg oli, et vett lendas ja peale 3 hektarit pidi kombaini puhastama hakkama.”

“Proovisin rapsi, aga ei saanud, kombain nii kinni, et sõelu ei näinud.”

“Ma hakkan kohe karjuma! Ma ei saanud vist ühte kuivatitäit vilja kah, kui jälle sadama hakkas. Aga külv käib, jõuga!”

Kolmapäev 23.08, Valgamaa

“2 heedri laiust maas, 1 püsti.”

“Imelik oleks juba, kui ei sajaks enam.”

“Maa on pehme, ei saa normaalselt võtta ega laadida. Sinka-vinka.”

“Kolisime uuele põllule, jäigi võtmata see. Üritab kunagi uuesti.”

“Ma ei taha põllumajandusest enam mitte midagi kuulda!”

Ainult mõned väljaöeldud mõtted ja laused, mis võtavad kokku meeleolud ja emotsioonid möödunud nädalast.

Kõige hullema vihma, kõige rohkem rikutud põlde ja ka pikemad kombainide seisupäevad tundub, et said endale idapoolne Eesti: Lõuna- ja Kagu-Eesti ning Lääne- ja Ida-Virumaa. See ei tähenda, et puutumata oleks jäänud ka Viljandimaa või Pärnumaa, hoovihmad rikkusid koristusvõimalusi neil samuti. Nädala algus oli selgelt helgem läänepoolsele Eestile (Rapla- ja Harjumaa), kus isegi päikest nähti. Huvitav piirkond on ka Türi-Imavere-Kolga-Jaani, kes samuti koristas siis, kui teised sellest vaid unistada oskasid. Saarlasi kimbutas veel nädala alguses äike ja vihm, mis kahe päevaga tõi kaasa pea 40 mm vihmavett, kuid üldiselt on nendel koristushooaeg läinud oluliselt paremini kui mandril.

Herne koristus Saaremaal, kolmapäev 23.08, niiskus 23%

Talinisu koristus Saaremaal, kolmapäeval 23.08, kell 21:45

Põhimõtteliselt on käinud terve nädal vilja varastamine looduse ja ilmataadi tagant, sest kui vähegi põllule sai koristati vilja ka niiskusega 30% ja rohkemgi ning juba tavapärane on ja kedagi ei pane üllatama niiskus 20-28% nii rapsil kui teraviljal. Ka pimedani ja öist koristust õnnestus Järvamaal ja Lääne-Eestis, peamiselt neljapäeval, ning pingutatakse sellisel juhul viimseni.

Lääne- ja Ida-Virumaa on seisnud põhimõtteliselt eelmise nädala lõpust siiani, vihma on sadanud mõnel päeval rohkem kui 20 mm, kuid õnneks alustasid paljud kombainiga proovimist täna (pühapäeval, 27.08) ning Kagu-Eesti ja Valgamaa on saanud põllule samuti pea nädala pikkust vihma vaatamist alles viimastel päevadel. Koristusniiskused on muidugi laes ja kuivatite vastuvõtuvõimest ning võimekusest oleneb palju.

Koristusniiskus talinisul

Rapsi koristus 27.08 Lääne-Virumaal, niiskus 21%

Võru- ja Põlvamaa vihmadest ning ärauhutud teedest räägiti isegi raadios ja ajakirjanduses – koha peal oli piirkonniti olukord tõeliselt ahastust tekitav. Näiteks kolmapäeval 23.08. sadas hommikust õhtul kella 21ni kokku 37 mm, millele lisandus öine vihm, mis ööpäevaga tegi kokku ca 50 mm. Enne seda oli sadanud juba kahel päeval 23 mm ja 20 mm. Hommikused pildid külvatud talirapsipõldudel olid sõnatuks tegevad – põldudel laiusid hektarisuurused “järved”. Põllud, mis seni olid veel võrdlemisi püsti, lihtsalt suures vihmas ja ka kaasnevate tuulehoogude tõttu lamandusid. Teetruubid ujutas üle ning mitmedki teed olid täielikult läbitamatud.

Talinisu Põlvamaal

Hommik Põlvamaal, 24.08

Kaera koristus 27.08

Vett on taevast alla tulnud nüüdseks nii palju, et see on muutnud ka põllud pehmeks ning hakkab korduma eelmise sügise dejavu. Kombainid ja traktorid näevad vaeva, põllule tekivad rööpad ja vaod.

Põld nii märg, et põllul vett pritsib

Vihma ja suure niiskuse tõttu on kaasnemas kõikjal Eestis põldudel väga ebameeldivad üllatused. Fusarioos ja hallitused teraviljal on juba “vana uudis” ja jätkuv probleem, aga kasvama on läinud nii nisu kui tritikale, samuti kaer ja hernes. Rukis on tõenäoliselt vaid aja küsimus ning tõenäoliselt lamandunud kohtades ka juba iduga teri võib ka leida. Hernes on vihmaga vastu maad löönud ning tõstes seda massi maapinnast kõrgemale on tunda roiskumise haisu ning leida ka hallitavaid-mädanevaid hernekaunu ja -seemneid.

Tritikale kasvab peas

Tritikale kasvab peas

Raps kasvab kõdras

Kaeral “saba” taga

Hernel idud taga

Hernemass maapinna lähedal hallitab ja roiskub

Hernes hallitab kaunas

Saagid, mis kõige kiuste põllult tulevad, on muidugi rõõmustavad. Rukist on koristatud põllult 7-9 tonni, parimad saagid kuuldult märjana ka 12 t/ha juures. Kaera saaginumbrid on keskeltläbi 4-6 t/ha. Talirapsi kuiv saak jääb 3-4 tonni kanti ning õlisus on hea, 43-46%. Hernes on andnud 2-4 tonni, kuid kahjuks on paljud suuremad saagid veel alles põllus ning niiskuse tõttu ka arvestatav saagikadu põldu jääb. Võrdlemisi rahul ollakse sel aastal mahepõldude saakidega, sest koristama sai ka pisut varem – talinisu saagikuseks aidakaalus üle 3 tonni ning samuti ka palju toiduvilja kvaliteediga.

Kahju on nüüd muidugi sellest, et lõppeva nädala vihmad rikkusid palju – toiduvilja kõrgeid klasse vist põllult enam väga loota pole, sest tõenäoliselt on kvaliteet paigast läinud ka muudes näitajates peale proteiini. Õnneks varase odra puhul oli mahukaalu madalseis eelmine nädal siiski ennatlik, kõik tulnud proovid on näidanud mahukaalu ikkagi üle 600 g/l ja isegi 700 g/l lähedale.

Lisaks sellele, et aja ja ilmaga võidu joosti koristamisel, tuli sama teha ka talirapsi külvamisel. Tõele au andes, nüüdseks on talirapsi külviaeg möödas.

Videos kohtuvad ühel põllul kombain New Holland CX8090 + MacDon ja traktor New Holland T8.390 auto command + külvik Horsch FOCUS 6TD. Näitab, kuidas pingutati, et kuidagigi jõuda.

Aitäh Puide talu ja Priit Tatoli´st!

 

Aga mis on siiski hästi – uue nädala ilmaennustus on uskumatult ilus! Et see siis nii ka jääks ja ikka täisvõimsusel edasi! Me saame hakkama. Ikkagi.