Möödunud nädala emotsioone väga hästi kokkuvõttev video, milles taustaks kasutatud loos fraas “It’s gonna be okay!” (tõlkes – kõik saab korda) iseloomustabki tundeid, mis kõiki valdasid, kui ilmaennustus peale laastavat vihma lubas kuiva ja sooja ning eelmisel pühapäeval (27.08) kõikjal Eestis kombainid põldudele vurasid. Video autoriteks Mikk Ott ja Hugo Johannes Nurk ning pilt pärit selle nädala Sadala Agro talirapsi koristuselt.

Võiks öelda, et koristushooaeg sai uue alguse, mis kestis nädalapäevad ning lõppes kahjuks järjekordselt paljudes kohtades vihmaga käesoleva nädala laupäeval-pühapäeval (02.-03.09). “Iga päev 18-20 tundi tööl olla on ka muidugi kurnav,” kostis ka juba nii kombainerite suult, kui kuivatimeestelt ka lihtsalt ja lakooniliselt “Tahaks magada!”. Tohutut vaeva on näinud nii kombainerid kui traktoristid põllul ning hullumeelne tamp on taga olnud ka kuivatites, sest nädala alguses olid koristusniiskused siiski kõrged ja saagikogused head. Samuti neid koristuspäevi, kui kombainid lõikasid isegi varaste hommikutundideni, sel nädalal paar tükki täitsa leidus – peamiselt kolmapäev ja neljapäev.

Piirkonniti nädal muidugi nii lihtsalt pihta ei hakanud, peamiselt kas Harjumaal või Kagu-Eestis, sest eelmise nädala sademeterohkus oli nii mõnedki põllud nii pehmeks muutnud, et kombainid ja masinad ka uppusid või vedasid korralikke rööpaid põldudesse.

Põlvamaal

Põlvamaal

Harjumaal

Harjumaal

Selle peale, et põllud vihmast ja tuultest vähem või rohkem lamandunud olid, enam närve keegi raiskama ei hakanud, vaid pigem püüti nädala alguses aru saada, kuhu esimesena ja mida päästma minna. Tekkis olukord, kus lamandunud talinisu või rukki kõrval ka taliraps, kaer ning maadligi surutud hernes koristusküpseks saanud olid.

Talinisu `Edvins`

Nädala põhifookuses olid paljudel siiski taliraps ja hernes, samuti kaer. “Enne kirikust vaja läbi käia, kui hernest koristama minek!” – pisut naljakas, aga kohati nii see hernekoristus ka oli. Kes kasutasid koristuseelselt närvutajaid, kes mitte, aga sellegipoolest oli maapinnale kokkuvajunud hernemass päris nätske ja päris ilma peavaluta ei möödunud ehk ükski hernekoristus. Tolmu ja mulda nägid eranditult kõik. Kahjuks oli ka kuulda, et kui närvutajat oli kasutatud juba varem, enne rahet ja vihma, siis võrreldes pritsimata põldudega, oli närvutatud põld saanud väga palju kahju ja saagikadu suur. Kaunad ja taimed olid kuivanud, elastsust kaunadel polnud ja läksid kergesti katki. Oleks või poleks pidanud, aga ole sa alati tark ja oska ennustada ilma. Põllud ei pidanudki olema ka umbrohtunud ja õnneks üldjuhul nad sel aastal on ka võrdlemisi puhtad, kuid sellegipoolest juhtus ka, et hernemass ei jooksnud kombaini põhupurusti peale ja mässis end korralikult kinni. Vaeva oli palju ka kallaku ja kaksikteo lahtiharutamisel ja hernetropi väljakakkumisel.

Hernemass, mis käsitsi kombainist kakutud

Juhtub kõigiga

Oli neid, kellel õnnestus hernes kätte saada nii, et laborianalüüs ütles värvipuhtuseks 100%, kuid peamiselt on probleemiks siiski idanenud seemned. Juba põllus on palju seemneid kas vihma või rahe tõttu kaunast mullale peksnud ning need on ka jõudsalt kasvama läinud. Samuti ka kinniste kaunade sees, eriti nende, mis maapinnaga kontaktis, oli idusid leida.

Hernesaagikuseks on headel põldudel, kus koristus õnnestus ja nii keeruline polnud, peamiselt 4-5 tonni. Koristamata hernepõlde veel siiski jagub ja paljudki neist on närvutajaga üle käidud ja oodatakse õiget kuiva hetke.

Ilus ja puhas seeme

Punkrisse tuleb kirju seeme

Idanenud ja ebaühtlane seeme

Maapinnal idanenud herneseemned

Hernes idanema läinud ka kinnises kaunas

Talirapsi koristus läks nädala jooksul päev-päevalt lihtsamaks, kui kuivas põllul rohkem ja koristusniiskused nädala alguse 20%-ndilt mõistliku paariteise kuni isegi 9 protsendini kukkusid. Märga massi muidugi põllul jagus, sest kuigi seemned olid valmis, olid varred siiski küllaltki rohelised. Muud rohelist massi umbrohtudena ka veel põllus oli, siis kombainide koormused olid ka maksimumis. Sarjade pesu igal hommikul enne põldu minekut polnud ka võõras liigutus paljudele.

Talirapsi koristus Lääne-Virumaal

Talirapsi koristus Lääne-Virumaal

Talirapsi laadimine

Varred koristusjärgselt – pooled rohelised

Tuttav pilt paljudele

Hommikune rituaal

Koristamata talirapsipõlde on pärast möödunud nädalat veel vähe ja kogu Eesti keskmisena jääb saagikusena kõlama +/- 4 t/ha – tegelikult hea tulemus! Õlisus varieerub 42-47% vahel, maksimumid saavutatud ka 48-49%.

Taliraps `Cult`

Kuigi kaerapõllud kohati olid rohkem lamandunud kui püsti, õnnestus soojade ja tuuliste ilmade abiga siiski palju päästa. Kui koristusniiskus langes juba ka teisipäevaks 16-17 %-ni, tuli vaid säilitada külma närvi ja aeglasema koristuskiirusega kõik punkrisse koguda. Saagikused tegelikult samuti head – isegi mahekaera puhul vahemikus 3-5 t/ha, parim tavakaera saak 7-8 t/ha.

Mahekaera koristus Viljandimaal

Räsitud kaerapõld

Väga suur vahe kaera valmimises on põhja ja lõuna vahel, sest lõunapoolses Eestis polnud peale lamandumise muud muret, kuid näiteks Lääne-Virumaal või ka Harjumaal olid ka varasema sordi kaera kõrred siiski veel liiga rohelised.

Kaera kõrred koristusjärgselt

“Vahet pole, kui sööt siis sööt! Hinnavahet suurt niikuinii pole. Peaasi, et kätte saab!” on kommentaar selle kohta, et talinisust peale vihmaperioodi enam väga toidukvaliteeti loota pole. Vihm pani peas kasvama paljudki veel põllul olnud varased talinisud ning samuti kukkus koheselt langemisarv. Kehvemad langemisarvud on olnud isegi 60-70 sekundit. Hilisemad sordid hoiavad veel toidunisu madalamaid kategooriaid, kuid ka pikalt ja edasisi vihmasid ka need sordid põllul olles välja ei vea. Kvaliteedinäitajate püsimine on otseselt seotud talinisu kasvuperioodiga – kui taimed on lõpetanud kasvuperioodi päevade arvuga oma elutegevuse, siia juurde arvutada ka ilmastikust ja haigustõrjest tulenev kasvu edasilükkumine, siis niisketes oludes hakkab valminud terades koheselt toimuma uus kasv ning hallitustest ja seentest tingituna ka nö roiskumisprotsess.

Talinisu koristus Järvamaal

Pead vihmast tingituna ära pööranud

Seega, mida hilisem oli taimede areng, olgu siis nisu või rukki puhul, siis kõige lihtsam meenutada näiteks õitsemist – mida hilisem õitsemine, seda kauem ka peavad seemned praegu põllul seistes tera kasulikke sisaldusi ja näitajaid normis. Võrreldes ka põhjapoolset ja lõunapoolset Eestit, on talinisu koristusega väga erinev seis. Lääne- ja Ida-Virumaa põhimõtteliselt alustas suures osas talinisu koristusega alles sel nädalal – varem lihtsalt polnud valmis ka, sest kasvuaegne taimede areng ja õitsemine olid hilisemad – sellest tulenevalt saab loota ka vähem kasvamaläinud terasid. Kesk-Eesti ja lõunapoolne osa on õnneks jõudnud hilisemate sortide koristuseni, varaste sortide puhul on praeguseks kasvavaid teri põllul palju ja toidukvaliteet läinud.

Talinisu `Skagen` koristus Tartumaal

Rukkikoristus käis sel nädalal kõikjal Eestis, paljudel seega ka kõik rukkipõllud juba lõigatud. Saagid on head, parimad põllusaagid niiskelt üle 12 t/ha, seega keskmisena kuiva Eestis võiks jääda 6-10 t/ha. Enamlevinud probleemideks muidugi jällegi kvaliteet ja eriti langemisarvu puudumine, samuti tungaltera ja isegi fusarioossed terad. Tritikalet koristati samuti, kasvavat tera rohkem sees kui rukkipõldudel, saagikused rukkiga võrdväärsed.

Viljandimaal ja Lõuna-Eestis on jõutud ka keskvalmivate ja hiliste otrade koristuseni. Saagivahemik keskeltläbi võiks loota 7-8 t/ha. Jõutud on ka esimeste suvinisupõldude koristuseni, kuid neid on siiski nii vähe, et saagikusest on veel pisut vara rääkida.

Odra koristus Viljandimaal

“Saagid head, siis ei saa kätte ja kui saagid kehvad, siis pole kättesaamisega probleeme.” Just täpselt nii ongi, kaks järjestikku aastat on läinud selle mustri järgi. Taliviljade külvamine on samuti ukse ees ning sel nädalal ka põldude ettevalmistus käis. Muidugi nii palju, kui neid eelmiste kultuuride alt kätte on saadud. Õnnelikumad, peamiselt siis muidugi Lõuna- ja Kagu-Eestis, on mulda saanud ka esimesed taliodra ja rukki seemned.

Lägalaotus Valgamaal

Taliodra külv Tartumaal

Hea, et see nädal andis palju tagasi, mis eelmine võttis. Juba on kuulda siit-sealt, et koristatud on kogupinnast peaaegu pool või pisut üle poole – vähem põhjas, rohkem lõunas.

Nüüd jääb edasi soovida, et kõik töötaks, nagu kellavärk, sest ilm tahab vägisi jälle pigem võtma kui andma hakata. Vastupidavust ja selget meelt!