Septembrikuu esimene täispikk koristusnädal oli selle aasta senise koristushooaja üks raskemaid – murdepunkt, sest igapäevaseid muresid ja takistusi kuhjus ning korrutada sai selle veel väsimuse ja magamatuse ning tehnika katkiminemisega. Hirm, et vihm rikub terve nädala ära, õnneks päris tõeks ei saanud ning pikki koristuspäevi isegi öötundideni andis, kuid samas tähendas see ka märja vilja kuhjumist ning korraga olid kombainid nii teraviljas, kui hernes, samas ka lõpetati talirapsi põlde. Koristusniiskused olid vihmade ja ka mõnel ööl väga madalale kukkunud temperatuuride tõttu siiski nii kõrged ja piiri peal, et niiskusmõõtjad keeldusid õigeid numbreid näitamast ja ka masinate kolimist ühest põllust teise tuli palju ette. Lisaks koristusele tuleb praegu ööpäeva 24 tunni sisse ära mahutada ka märja vilja kuivatamine, mullaharimine ja põldude ettevalmistus, taliviljade külvamine ja umbrohutõrje tärganud talirapsipõldudes. Kõike kokku on kohati liiga palju, unetunde vaid loetud arv, seepärast kuuliski möödunud nädalal mitmeid kordi – “Ma ei jõua enam!”.

Kolmapäeva (6.09) varahommik – kuidas kastest kasu lõigata

Õnneks nädal algas kõikjal siiski kombainide saatmisega põldu – põhjapoolne ja Kesk-Eesti nautis päikesepaistet, lõunapoolne Eesti oli hädas pilves ja rõske ilmaga, mis hoidis vilja põllul niiskena. Ilm oli jahe ja tõeliselt tugev tuul lõikavalt külm, kuid õnneks tõi see ka edaspidi soojemaid õhuvoole ja oli siiski abiks, andes ka võimalust pimedani koristada. Ühtpidi hea, kui sai pikki päevi teha, kuid koristus- ja kuivatimeeskonnal on praeguseks väsimust juba kogunenud nii palju, et ka mõni vihmane ilm vahepeal ei ole välja puhkamiseks piisav.

Lääne-Virumaa, esmaspäeval 04.09 kell 22

Peamiselt oli nädala alguses koristamisel talinisu ja lõpetati talirapsi põlde – tänaseks peaks üldiselt olema talirapsi koristus Eestis ühelpool. Jätkuvalt saab üldistusena talirapsi saagikuseks öelda keskmisena 4 tonni hektarilt. Arusaamatult jääb aga siiski mitmelt poolt kõlama, et õlisus polnud loodetult hea – pigem vahemikus 42-45%. Varasemalt oli talirüps üllatanud tugeva õlisisaldusega, seega lootused talirapsi õlile olid ka suuremad. Õnneks pole põhjuseks olnud haiguste levimine, sest kõik, kes tegid õigeaegselt õitsemisel valgemädaniku tõrje, pole pidanud kahetsema ja koristasid ka põllult korraliku saagi. Kuigi rapsi õitsemisaja pikenemiseks ja ka seemne täitumise perioodi jaoks on pigem parem jahedam ja niiskem ilm, nagu sel aastal oli, siis võib ühena kvaliteedi ja õlisuse kehvema tulemuse põhjuseks arvata ikkagi liiga kaua põllul valmimist ja ka pikaks veninud üldist koristusaega.

Talirapsi koristus Lääne-Virumaal, esmaspäeval (04.09)

Talirapsi koristus Põlvamaal, esmaspäeval (04.09)

Talirapsi koristamisel võis näha ka üllatavaid numbreid

Varred siiani rohelised

Varisenud rapsiseemned kohe kasvama läinud

Rapsikoorma laadimine

“Oleks kuhugi maha panna, asfaltplatsi on vaja!”

“Hetkel kuivati võtab, ladu ka veel on, aga kuivale viljale läheb kohe enamus laopinda, siis ei saa enam vajadusel maha ka panna. Peab otsima väiksed nurgad. Oleme sellele panustanud viimastel aastatel.”

Viljahunnikud kuivati kõrval

Kuivati vastuvõtt öösel kell 2:30, talinisu

Tüüpiline olukord paljudel, kui ka teravilja märga saaki põllult tulema hakkas – punkrid täitusid kiiremini, kui vedajad põllult eest ära viia jõudsid. Järgmine ummik aga tekkis koheselt ka kuivati vastuvõtu juures, kus traktorikärud mahalaadimist ootasid. Kuhu? See oli muidugi iseküsimus. Kui üldjuhul on põllul kombainist sõidu pealt mahalaadimine meil juba tavapraktika, et koristuskiirust võita, siis nüüd hakati kombainist väljalaadimiseks ka seisma, lihtsalt selleks, et vedajatele ja kuivatile aega anda.

Mahalaadimise järjekord kuivati vastuvõttu

Unistati ja loodeti ka seda, et kokkuostjate kuivatid märga vilja vastu võtaks, kuid arusaadavalt on ka neil mahud tohutud. Ka vastuvõetava vilja niiskusprotsent langes pidevalt – kui alguses võeti vastu niiskuseni 25%, siis nädala keskpaiku oli juba kuulda kuni 20%. Koormaid saadeti tagasi ka – liiga niiske või ka kaheldav kvaliteet, sest lõhn muutunud ebameeldivaks.

Kombaineri “unistus” stiilis lamandunud talinisu põlde ka ikka jätkus ja jätkub ka edaspidiseks – see kõik kokku on korralik närvi- ja ajakulu. Lamandunud ja vettinud nisust ka kvaliteeti enam muidugi loota pole.

Lamandunud talinisu

Kombaineri “unistus”

Talinisu saagid on olnud ja on jätkuvalt ilusad – kombainide saagiandurid tunduvad muidugi aeg-ajalt juba nn “aiateibaid” näitavat, kui ette viskab ka 15 tonnist kõrgemat jooksvat saaki. See ei tähenda muidugi, et selliseid kohti põldudel ei oleks, kuid siiski stabiilseid uusi maailmarekordeid ei koristata. Praegu koristatavate pigem hilisemate sortide talinisude kuiv saak keskmisena on olnud 6-10 tonni hektarilt. Väga-väga ilus tulemus!

Talinisu saak kombainianduris

Veel on olnud ka häid üllatusi, kui talinisu kvaliteet on küündinud ka kuni 2.kategooria toidunisuni, mis on väga sõltuv olnud nii sordist, kui ka piirkonnas sadanud vihmast ja koristamise õigest ajastusest. Üldiselt on kvaliteedikategooriad väga madalad toidunisud, mis tegelikult hinnas on võrreldavad söödanisuga ja üldjuhul ka söödanisu. Enamasti ongi ju nii, et suur saak võrdub harva maksimaalse kvaliteediga. Enam polegi see nii väga tähtis ka, sest kuupäeva arvestades on tarvis saak põllult kätte saada ja kasvõi väikese uduvihmaga koristades – seda tehti ka.

Talinisu `Olivin` koristus õrna vihmaga

Talinisu koristuse on mõned ka juba lõpetanud, hetkel tundub, et peamiselt Kesk-Eestis ja osa Viljandimaast. Mujalpool on ka muidugi neid õnnelikke, seda siis sõltuvalt piirkonnast, kus vihma vähem on tulnud ja kogupinnast vähem talinisu all oli.

Viimane “lõuatäis” talinisu Viljandimaal, reedel (08.09)

Kokkusaamine põllul

Ja muidugi eelmise nädala staarkultuur närvide, kombainide ja kuivatite lõhkumisel oli hernes.

Kombain remondis peale hernekoristust

“Saime kõik ära. Üks kombain lõpetab, teine katki. Mõttetu lõhkumine, kasu mitte midagi,” kui läbi tõelise pingutuse lõppkokkuvõttes keskmisena 3 t/ha saagikoguseks saadi. Saak polegi ju paha, aga kui palju veel põldu jäi ja iga kombaini seisutund praegusel ajal on liiga palju väärt.

“Põhupurusti veovõlli hambad sõitsid maha, purusti umbes kõik,” juhtus kohe peale hernest tulekut ja talinisu koristusel.

“Mõlemal kombainil väljalaadimine katki. Ühel läks reduktor, teisel piirdus toru mahavõtmise ja pesuga,” kui kokku kombainid terve päevajagu remondis seisid.

“Kaksiktigu kisub koos juurtega välja, veab kombaini koguaeg veidi mulda sisse, paagatab seinad ära. Mul punkri nurgad olid mulda täis. Kuivatis sama jama.”

“Koristuskiirus hernel hektar tunnis, randaaliga saaks 5 ha tunnis.”

Vaid mõned näited ja emotsioonid, mis kaasnesid herne koristamisega. Enam polnud kasu ka närvutajate kasutamisest, sest mass oli vajunud lihtsalt nii maapinnale ja isegi tuul või päike ei suutnud olukorda leevendada ja kuivatada. Värviühtlikusest punkris pole palju rääkida ja kvaliteetsest herneseemnest samuti.

Koristamata hernest on jätkuvalt põldudel, kuid enamik on otsustanud aega praegu otstarbekamalt teistele kultuuridele kulutada, samuti ka on loobutud ja plaan sisse künda või randaalida. Kindlasti mitte mõelda otsekülvi hernepõldudesse, sest sealt peagi kasvava hernevarise mass on ettearvamatu ja tõrje on keeruline, seetõttu taliteravili kindlasti ei talvitu ja jääb vaid külvamise rõõm.

 

Veel lõpetati ka möödunud nädalal rukki ja tritikale põldudel koristust – kokkuvõtteks olukord muidugi eeldatav ehk paljud põllud lamandunud ja peas kasvavat tera palju. Söödavilja kogus põllult muidugi väga hea.

Tritikale koristus

Suviteraviljad – suviodrad ning isegi suvinisud, on samuti koristusel aktuaalseks saanud. Sel aastal polegi imestada enam millegi üle, sest on ka neid, kel pigem koristamisel praegu suvinisu, kui samal ajal talinisu veel põllus, sest suvinisul on kvaliteeti ja hektari tulu on suurem kui talinisul. Koristatud suvinisudel on kvaliteedinäitajad olnud väga head, langemisarv üle 300 sek., proteiin 15-17% ning saak kuivana 4-6 t/ha. Samas, ega suvinisu kuivab põllul sama aeglaselt kui talinisu, seega koristusniiskus on olnud siiski 20-26%. Kahjuks on ka juba suvinisu põlde, kus pooled terad toored ja samas osades peades seemnetel juba idud taga.

Suvinisu niiskus Võrumaal, teisipäev (05.09)

Suvinisu `Quarna` koristus Järvamaal, teisipäeval (05.09)

Suviodrad on siiani ilusat saaki näidanud, keskmine 6-8 t/ha. Juba kasvuajal oli taimik põldudel hästi võrsunud ja viljapead pikad, nüüd ka kombainist kommenteeritakse, et sellist odramassi polegi varem näinud.

Suviodra koristus Põlvamaal, pühapäeval (10.09) kell 22

Oder `Iron`

Suviodra koristus

Samas on ka tugev tuul ja vihmahood otra siin-seal räsinud, eriti muidugi veel koristamata varasemapoolseid sorte. Õnneks põllud pole mitte lamandunud, vaid päid on murdunud.

Murdunud odrapead

Muudest töödest on käimas veel isegi taliodra ja rukki külv, mille aeg tegelikult hakkab juba väga ühele poole saama. Kalendrisse vaadates on uskumatu, aga võib öelda, et nüüdseks on alustatud talinisu külvamisega ning seda ikkagi mitte kõikjal. Plaanitud külvikorrad ja planeeritud põllud on omavahel ilmselgelt sassis ja võetakse ette vastavalt, kuhu põllule saab. Põldude ettevalmistus, näiteks randaalimine, on ka väga põldhaaval, sest pikalt maid ette teha ei saa – kui tuleb jälle suurem vihmasadu, pole neile põldudele külvikutega võimalik minna.

Randaalimine (Väderstad Carrier L 625) Valgamaal, kolmapäeval (06.09)

Samuti, nagu kogu koristusaeg sel aastal nihkus nädala-kahe võrra, sama on täpselt teinud ka külviaeg. Kas see ka sügise pikenemist tähendab, ei oska arvata. Loodetavasti.

Talinisu külv Lääne-Virumaal, teisipäeval (05.09)

Talinisu külv Järvamaal, reedel (08.09)

Talinisu külv Valgamaal, pühapäeval (10.09)

Nädal lõppes üle-Eestilise paduvihma ja äiksega. Saaremal sadas juba pikemalt terve nädalavahetuse, mandril levis pühapäeva (10.09) õhtul vihm kõikjale. Sadanud kogused kohati meeletud, isegi 30-50 mm, mistõttu uue nädala alguseks on jällegi raskendatud kõik tööd mullaharimisest koristuseni.

Järvamaal talinisu külv, pühapäeval (10.09), kahe pildi vahe 15 minutit

Külvatud põld peale vihma

Nagu kõike veel vähe oleks, meeldetuletuseks siiski, et tärganud talirapsipõldudel elu ei seisa ja umbrohud ei maga. Mullaherbitsiidiga on ehk küll laialehelised tõrjutud, kuid ära ei tohi unustada ka ristõieliste, sinepi ja rõika, tärkamisjärgset tõrjet ning teravilja varis ja kõrrelised kasvavad rapsitaimekestel üle pea.

Odravaris talirapsipõllul

Selline teraviljavaris on juba tõsine konkurent

Umbrohutõrje talirapsipõllul