Talirapside külviajad sel sügisel varieerusid augusti esimestest päevadest kuni julgematel ka septembri alguseni, seetõttu ka taimede kasv ja areng on põldudel hetkel väga erinev. Palju sõltub kasv ka päevastest temperatuuridest ja mullastikust, eriti just aga vihma tõttu tekkinud liigniiskusest ja seisuveest põldudel.
Nendel põldudel, kus külviajad olid pigem augusti esimesel dekaadil, on ka pritsid, paakides kasvuregulaatorid, juba liikvel olnud. Üldjuhul seisab see töö ees lähiajal paljudel, kui vaid enam vihma ei tuleks ja ilm pritsimiseks sobiv oleks.
Sügisene kasvuregulaatorite kasutamine talirapsipõldudel on kahe kasuliku tulemuse saavutamiseks:
- Taimede maapealse lehemassi pikkuskasvu pidurdamine ja kasvujõu sundimine kasvukuhikusse, juurekaela ja juurestikku. Sügisel talvituma minnes ei ole oluline, et rapsipõld näeks välja väga võimas nn “kapsapõld”, vaid pigem on liiga palju lehestikku niiskuse ja haiguste kinnihoidmist soosiv ja talvitumist vähendav. Palju suurem potentsiaal talvitumiseks on hoopis juurekaelas ja juurestikus ning väga oluline on hoida tagasi kasvukuhiku ja juurekaela väljavenimist. Talvituma minnes võiks ideaalsena talirapsi juurekaela läbimõõt olla vähemalt 1 cm jämedune (millimeeter siia-sinna) ning rapsitaim peab “istuma” tugevalt mullapinnal kinni. Mida kõrgemale on tõusnud taim mullapinnalt, seda külmale vastuvõtlikum ta on.
2. Juba sügisel levivate haiguste, nagu fomoos ja kuivlaiksus, õigeaegne tõrje lehtedelt, et vältida taimede nõrgestumist juba sügisel ja haiguste kandumist sügisest kevadesse. Nii fomoos kui kuivlaiksus säilivad taimedel edukalt üle talve ning levivad kasvuaegselt edasi ka kevadel. Parim aeg haigustõrjeks on juba sügisel, sest haigused takistavad peale normaalse arengu ka taimede talvitumiseks ettevalmistust.
Praegu põlde seirates on tegelikult ka haiguste levikut juba näha ning seda eriti põldudel, kus taimed on liigniiskuse tõttu juba niigi stressis ja alumised lehed on läinud kollaseks. Mustad täpid või isegi mustad laigud, mille sees on lehekude juba auku vajunud, on üldjuhul fomoos. Laigud lehtedel, mis on justkui kuivanud ja mille sees on kontsentrilised ringid, on kuivlaiksus. Üks või teine haigus, mõlemad on sügisel ohtlikud.
Sel aastal talirapsi koristades oli küll neid põlde, kus kombainiga põldu minnes saak justkui üldpildile vastav ei tulnud ja õlisus kehvemaks jäi, kui oodati. Üheks põhjuseks oligi fomoosi tugev levik põllus ning seda nägi väga hästi peale kombaini lõikust, kui mõned varred olid justkui kuivanud ja kidurad. See polnud valgemädanik, sest sellele haigusele omaseid sümptomeid ei olnud, vaid oli fomoos, mis tulnud kaasa juba eelmisest sügisest.
Väga soovitatav on sügisel pritsimiseks valida nö kaks-ühes kasvuregulaator+fungitsiid. Üldiselt on need kasvuregulaatorid ka kahetoimeainelised, millest üks on tugevam reguleerija rollis ja teine haigustõrjeks. Ühe toimeainega kasvuregulaatorist, isegi kui etiketil on kirjas ka haigustõrje mõju, siiski sügiseseks heaks haiguste tõrjeks ei piisa – seda eriti, kui põllul on taimelehed juba täpilised ja haigused levinud.
Talirapsi kasvu reguleerimist võiks ajastada alates taimede 4-5.lehe faasist – see on aeg, kui taimed on saavutanud hea kasvujõu, juurestik areneb ja ilma pidurdamiseta hakkab peagi ka taim maapinnast kõrgemale kerkima, sest juurekael hakkab venima. Lisaks on see ka aeg, kui juba saab varakult piduri peale panna ka haiguste levikule.
Kasvuregulaatori kasutamise ajastamisega ei saa taimedele kahju teha, kui enamikel taimedel on kokku loetav vähemalt 4 lehte. Siis on taimedel ka piisavalt lehestikku, millesse pritsimislahus imenduda saab. Kui tärkamine on olnud ebaühtlane ja taimed kasvus on erinevas faasis (mõned paaris pärislehes, samal ajal teised suuremad), siis tuleb kasvureguleerimise ajastamise otsus teha suuremate ja paremas kasvujõus taimede järgi. Hullem on jääda hiljaks, kui rapsitaimed on juba üle kasvanud, sest siis on kasvupidurduseks vaja kasutada maksimumnorme ja on tekkinud oht, et taimi maapinna lähedale suruda enam päris edukalt pole võimalik. Kõiki taimi ja iga pisemat ei ole mõistlik järgi oodata, sest suure tõenäosusega jääb nende kasv nii või teisiti kiduramaks ja selliste taimede talvekindlus kehvemaks.
Mida veel hetkeolukorras pritsimisel tähele panna?
Esiteks kindlasti taimelehtedel olev niiskus ja veetilgad pritsimise ajal. Üldjuhul, kui taimelehed on lihtsalt ühtlaselt pisut märjad, on pritsimiseks tingimused sobivad. Sügisel leida hetke, kui taimelehed on täiesti kuivanud, on peaaegu võimatu. Teine lugu on aga, kui taimelehtedel on veetilgad või vesi on püsima jäänud leheroseti vahele. Sellisel juhul on pritsimise efektiivsus kaheldav ja võib isegi taimi pritsimisega kahjustada.
Veetilkadesse koguneb lisaks ka pritsimislahus ning kahe vedeliku liitumisel veereb kogu vedelik lihtsalt taimelehtedelt maha. Enamasti juhtub see enne, kui kasvuregulaator jõuab taimesse imenduda ning sellisel puhul ei aita ka kleepaine lisamine mistahes koguses. Lisaks on oht, et veetilkadesse kogunenud pritsimislahus jääb lehele liiga kauaks pidama, mistõttu kontsentratsiooni tulemusel kahjustab ja kõrvetab taimelehti.
Nagu iga pritsimise puhul, nii ka kasvuregulaatori pritsimisel, ei tohiks tuul olla suur, sest kasvuregulaator mõjub vaid läbi lehtede ja korraliku katvuse korral. Pole hea, kui pritsimislahus kandub triiviga taimikulehtedele kohati rohkem ja kohati vähem, see põhjustab ka ebaühtlast taimiku kasvu.
Päevased temperatuurid on praegu olnud veel võrdlemisi soojad ja ilmaennustus lubab pigem isegi soojemat aega, kuid siiski tasub pritsimist planeerides, eriti kui see jääb õhtutundidesse, jälgida eeloleva öö temperatuure. Soovitatav pole pritsida, kui öised temperatuurid langevad peale pritsimist alla 5 soojakraadi.
Vihmakindlus ehk vihmavaba periood pärast pritsimist võiks olla vähemalt üks tund, et olla kindel lahuse imendumises ja mõju efektiivsuses. See on eriti oluline, kui pritsimisel on paagisegus mitmeid partnereid.
Ka paagisegud on aktuaalne temaatika, sest ka pritsimiseks sobivaid päevi ja tunde on vähe, seega tekib koheselt tahtmine kõik korraga ühes paagisegus taimedele ära anda – tõrjeks ja turgutuseks. Jällegi tuleb korrutada, nagu tervel sel hooajal – pritsima pole mõistlik minna tuumapommi vääriliste paagisegudega. Sellel pole lihtsalt väga sügavat mõtet, sest liiga palju toimeaineid (ka leheväetisi) hakkavad lõpptulemusena üksteisele vastu töötama ja loodetud efektiivsus väheneb.
Pritsima minnes tuleb hinnata, mis on hetkel taimele kõige vajalikum. Üldjuhul on väga heaks kasvuregulaatori segupartneriks ka boor, mida juba 4.-5.lehe faasis taimedele on hea anda.
Tõenäoliselt on sel aastal paljudel põldudel ka olukord, kus odravaris ühe korra juba on tõrjutud, kuid seemnemass tänu koristuseelsele varisemisele ja lamandumisele on niivõrd suur, et tärganud on uus rinne. Seega võib olla vajalik lisada ka kõrrelise tõrje.
Kasvuregulaator+boor+kõrrelise tõrjeherbitsiid on juba piisavalt suur paagisegukombinatsioon, et sinna juurde midagi mahutada on keeruline. Seega, kui on soovi lisada veel leheväetisi, siis parem oleks teha kaks pritsimist. Esimeses ringis kasvuregulaator+üks leheväetis (boor) ja teises ringis paari päeva pärast kõrreliste tõrje+leheväetis. Kasvuregulaatori ajastamine on tähtsam, kui teise rinde kõrrelise tõrje, sest selleks ajaks on raps juba nii hea kasvu saavutanud, et varise tõrje edasilükkumine paar päeva ei mõjuta nii palju enam rapsi toimetulekut.
Üldjuhul peaks praeguseks laialeheliste ja ka ristõieliste umbrohtude tõrje talirapsi põldudel tehtud ja unustatud olema, ainus herbitsiid veel kõrreliste tõrjumiseks või mõnel juhul ka ristõieliste, rõika ja sinepi, tõrjumiseks. Segu kasvuregulaator+kõrreliste tõrje+ristõieliste tõrje+leheväetised on tuumapomm.
Märkus! Kõrrelise tõrjeherbitsiid, mis sisaldab toimeainet kvisalofop-P-etüül, sobib erinevatesse paagisegudesse väga hästi. Herbitsiid, mis sisaldab toimeainet propakvisafop, on aga suhteliselt äkilise loomuga, seega tuleb olla segudega ettevaatlik, eriti kui pritsima minnakse teiste herbitsiididega (laialeheliste, ristõieliste tõrjeks) ja koos leheväetistega.
Kommenteeri: