Kõige peamine ja olulisim sõnum on, et desikantide kasutamine ei ole võimalus oaseemnete valmimist kiirendada, et varem koristama minna. Liiga varakult pritsitud desikant põhjustab hoopis koristamise keerulisemaks muutumist.
Desikandid on mõeldud nii kultuuri kui ka umbrohtude närvutamiseks, et hõlbustada koristust ja vähendada saagikadusid. Need vahendid ei kiirenda saagi valmimise protsessi, vaid kuivatavad taime rohelisi osi. Sama võib olla näiteks vajalik ka umbrohtunud viljapõldudel või ebaühtlaselt valminud vilja ühtlasemaks muutmiseks.
Oapõldudel on praegu desikantide pritsimiseks üldjuhul vara. Isegi, kui auto aknast tundub põld pruun, taimedel lehed ära varisenud, siis põldu sisse minnes on selge, et varred ja kaunad on veel rohelised. Desikandi kasutamine võiks olla põhimõttel, et teha seda vaid vajaduspõhiselt – parim oleks, kui saaks põllu valminuks ka ilma pritsimata. Kui ilmad jätkuvad päikselised ja tuulega, siis valmib ja kuivab uba ka ise ilma kõrvalise abita. Ausalt öeldes, pole uba hetkel ka kõige kriitilisem ja suurem murekoht. Kui taimik püsib püsti ja vaikselt pruunistub, siis las ta olla täpselt nii.
Oa puhul võiks desikandi ajastamisele mõtlema hakata, kui enamus vartest on põllul pruunid ning taimedel vähemalt 70% kaunadest muutunud pruuniks-mustaks. Selleks ajaks peab olema ka seemne liitekoht värvunud täielikult mustaks.
Liiga vara pritsitud desikant põhjustab koristusel probleeme – tekib seemnetest nö pasta, mis kitib kinni nii kombainis kui ka kuivatis. Taimemass jääb jätkuvalt nätske ja elastne, mistõttu koristus pole üldsegi lihtsam. Kes sel aastal hernest koristas tõenäoliselt oaga enam sama kogeda ei tahaks. Kõigele lisaks võivad nii hoopis seemned jääda pooltoored ning kui on plaanis oma seemet järgmiseks aastaks võtta, siis ka seemne eluvõime ja kogutud varuained võivad jääda väheseks.
Kui pritsimine on ühel hetkel päevakorral, siis meeldetuletuseks, et desikandid on kontaktse toimega, see tähendab, et mõjuvad ja kuivatavad taimiku osad, mis saavad pritsides pihta – soovituslik veekogus sellest tulenevalt vähemalt 300 liitrit. Toime on kiirem sooja ja päikesepaistelise ilmaga ja põhjalikum külma sombuse ilmaga.
Tähele tuleks panna ka desikantide ooteaega (aeg pritsimisest kuni lubatud koristuseni), mis on vahemikus 5-10 päeva, sõltuvalt tootest.
Veelgi, kõik on sel aastal hiline, seega ega ubagi pole mingit kiirvalmimist teinud. Eelmine aasta samal ajal juba uba koristati, aga sel aastal on looduse tõttu nihkunud ka oakoristus mitu nädalat. Põhjuseks pole fungitsiidide kasutamine, sest ilma nendeta polekski praegu põllult võib-olla midagi mõistlikku koristada. Haige taimik on paeguseks lamandunud, samas kui varred on alles rohekas-puunid ning kaunades seemned hallitavad. Seega, pigem rahu ja ainult rahu, oa koristuseni ongi veel aega.
Kommenteeri: