Talirapsid, eriti nendel põldudel, mis külvatud augusti esimeses pooles, on päris jõudsasti kasvanud ja juba kenasti katmas ka kogu põllupinda. Hilisemalt külvatud taimik on küll pisem, kuid loodetavasti ikka jõuab end veel koguda. Muidugi õhutemperatuurid, eriti õhtused ja öised, on juba päris madalad ja ka edasipidi tundub, et pigem läheb järjest jahedamaks – see muidugi aeglustab taimiku kasvu. Rapsi taime kasvamiseks on olulised nii päevased kui öised temperatuurid ehk siis ööpäeva keskmine ning kui see on järjest madalam, siis seda rohkem hakkavad taimed pigem talvitumiseks valmistuma. Eks väga hilised külvid, eriti augusti lõpp-septembri algus, ongi pigem suure riskiga ja sordi võimekuse proovilepanek – seda juba külvama minnes ka loodetavasti arvestati.

Praeguseks on hästi näha ka vahe mullaharimises ja sellest tulenevalt taimiku kasvus ja suuruses. Raps armastab kobedat ja sügavalt haritud mulda, sellises põllus tunnevad taimed end hästi ja kasvujõud ning -kiirus on oluliselt paremad. Võrdluseks näiteks Võrumaalt kaks suhteliselt lähestikku põldu, millel mõlemal sort `Cult`, eelvili talinisu ning väetamine samaväärne. Mõlema põllu külvamiseks kasutati Horsch Terrano + Biodrill, ainus vahe, et künnipõhine põld on külvatud 12.08 ning randaalitud põld 13.08.

Taliaps `Cult`, künnipõhine harimine, külv 12.08 Horsch Terrano + Biodrill

Taliraps `Cult`, randaal, külv 13.08 Horsch Terrano + Biodrill

Vasak: künd; parem: randaal

Umbrohutõrjed praeguseks üldjuhul on tehtud. Mullatoimelised ja tärkamiseelselt pritsitud herbitsiidid on võrdlemisi hästi mõjunud. Ristõielised umbrohud, sinep ja rõigas, on rapsipõllus tugevad konkurendid ja “söövad” enda kõrvalt rapsi välja, sest nende kasv on sügisel võimsam, lähevad isegi õitsema ja tarbivad rapsitaime eest toitu ära. Külm talv küll hävitab ristõielisi umbrohtusid, kuid sellegipoolest jõuavad nad juba sügis-talvel nii palju kahju teha, et põllule tekivad tühimikud, milles ka raps on kevadeks hävinud.

Ristõieliste umbrohtude võimalik tõrjeaeg spetsiiflise herbitsiidiga on umbrohu idulehtede kuni maksimaalselt 4 lehe faas. Seega, kui sinep ja rõigas on kasvanud juba suuremaks ja veel eriti, kui nad on hakanud kasvama pikkusesse ja moodustama õit, ei ole võimalik enam efektiivne tõrje. Sellisel juhul pole mõtet herbitsiidile kulutusi teha ja pritsimist ette võtta, sest head tulemust nii või teisiti ei saavutata. Parem on see raha kokku hoida. Kui sinep ja rõigas on umbes 3-4. lehe faasis, tuleb kindlasti kasutada herbitsiidi maksimumkulunormi.

Odravaris rapsipõllus

Teiseks väga suureks talirapsi hävitajaks on teravilja varis, eriti odravaris. See lämmatab ja takistab rapsi kasvamist ning samuti võib olla alles kevadel lõpptulemus nähtav – põllus tühikud. Tühikuid tuleb üritada vältida nii palju, kui võimalik, sest teadagi, et loodus tühja kohta ei salli ja neis hakkab tuleval aastal vohama igasugune roheline mass.

Sel aastal on eripäraks, et paljudel talirapsipõldudel on vajalik teha varise tõrje kahel korral. Põhjuseks hilinenud teravilja koristamine, varisenud teraviljaseemned ja nende ebaühtlane tärkamine. Juhul, kui varise esimesest tõrjest on praeguseks möödas 3 nädalat ja isegi rohkem ning põllul on jälle näha rohetavat teravilja, siis pole põhjuseks, et kõrrelise tõrjeherbitsiid pole mõjunud. Mõjus ja hävitas esimese massi, nüüdseks on tärganud uus rinne. Kontrollimaks, kas varis on eluvõimeline ja tugev, tuleks lehti püüda sõrmedega rebida – elastne ja veniv leht tähendab, et elu on sees ja kasv jätkub.

Odravaris vajab uut tõrjet

Väga oluline talirapsi talvitumise tagamiseks on õigeaegne kasvu reguleerimine, mida ka paljudel põldudel juba tehtud või tegemisel on. Kasvuregulaatorite õige pritsimisaeg üldjuhul on, kui rapsil on arenenud 4-5 lehte (üks regulaator soovitab ka varasemat pritsimist). Ideaalne on, kui tabatakse hetke, kui taimed ei ole hakanud mullapinnalt kõrgemale kerkima ja juurekael venima.

Kasvukuhik tõusnud pisut maapinnast kõrgemale

Juurekael hakanud venima

Kui taoline pilt juba põllul on nähtav, tuleks kasvuregulaatori pritsimine lähipäevadel ette võtta. Nn rong ei ole veel läinud, taim suudab juurekaela ja juurt jämedamaks kasvatada, kuid enam rohkem kõrgemale venida ei tohiks lasta.

Kasvuregulaatorite normide valikul tuleks praegu kasutada võrdlemisi kõrgeid kulunorme, sest kui ilmastik püsib jahe, siis tõenäoliselt saab sel aastal läbi ühekordse pritsimisega. Lisaks sellele on haigustõrje sama oluline, sest täpilisi lehti leidub. Eriti leiab haiguslaike just mullaga kontaktis ja alumistelt lehtedelt. Soovituslik on valida mitme toimeainega kasvuregulaator, sest nendel on tavapäraselt üks toimeaine tugeva haigusi tõrjuva mõjuga.

Fomoos rapsilehtedel

Ning veel, pritsima minnes kehtib hetkel kaks peamist soovitust:

Talirapsi kasvu reguleerimine

  1. Hommikune kasteniiskus lehtedel peaks enne pritsima minekut olema kuivanud. Suured veetilgad on need, kuhu pitsimislahus koguneb ning seega ka lehtedelt maha veereb. Selline pritsimine on raha raiskamine, sest mullalt kasvuregulaator ei mõju. Märgasid lehti pritsides ei aita ka mis tahes kogus kleepainet.
  2. Öised temperatuurid on nii madalad, et õhtutundidel, enne päikese loojumist, ei ole soovitatav pritsimist ette võtta, sest mõjuaeg ja imbumine lehtedesse võib jääda väheseks ja seetõttu ka toime väheneda.

Pritsimine päeva, sooja päikesega on parim