Meenutades selle aasta kevadet, siis väga suur vahe taliteraviljade põldude olukorras ja talvitumise edukuses tulenes sellest, kas eelnenud sügisel oli tehtud umbrohutõrje või mitte. Juba sügisel selgete külviridadega talivilja põld, millelt liigne roheline mass õigeaegselt hävitatud, talvitub igal juhul paremini ja on kevadel parema taastumisvõimega.

Nüüd arvestades selle aasta koristamise “rõõme” ja varisenud hernest, rapsi või otra ning lisaks ka muid talvituvaid umbrohtusid, on tõrje vajalik veelgi enam. See mass, mis külvijärgselt mullast kasvama hakkab, on sel aastal ettarvamatu. Lisaks teraviljade talvitumispotentsiaali parandamisele annab sügisene umbrohutõrje ka kevadhooajal ikkagi lisaaja, sest kohe soojemate ilmade saabudes ei hakka umbrohud vohama. Talvituvad umbrohud, nagu näiteks vesihein ja iminõges, alati kipuvad kevadel nii vara õitsema ka minema, et umbrohutõrjega jäädakse tihti hiljaks. Õitsvat umbrohtu on juba palju raskem kontrolli alla saada.

Arvestades seda, kui vähe tegelikult taliteravilju sel sügisel külvata saadakse ja kui palju neist hilistest külvidest üldse talvitub, siis kevadel 2018 on iga lisapäev vajalik suviviljade külvamiseks. Samuti saab kevadel taliteraviljade umbrohutõrjet nii palju edasi lükata, et on võimalik ära oodata ka tuulekaera tärkamine ning tõrje teha üheaegselt. Sel aastal oli nii mitmelgi pool näha, et tuulekaera tõrjega kiirustati, teine rinne tärkas hiljem ja tuulekaerast väga saastunud põlde leidus.

Rapsivaris kasvab laialdaselt

Võimalusi umbrohutõrjeks sügisel on nii mitmeidki.

  1. Mullatoimelised herbitsiidid – nende kasutamisel tuleks tõmmata paralleeli rapsis kasutatavate mullaherbitsiididega, seega pritsida koheselt peale külvi. Mustale mullale pritsides ennetatakse umbrohtude tärkamist ja ajastamisega ei hilineta. Mullaherbitsiidid mõjuvad tärkavatele umbrohtudele ja idulehtede faasis olevatele umbrohtudele. Seega, kui mistahes põhjusel kultuuri tärkamiseelselt pritsimine tegemata jääb, siis järgmine õige aeg on, kui külviread on nähtavad ja teraviljal on arenenud vähemalt 1 pärisleht. Pärast teravilja tärkamist ei peagi enam nii piinlikult jälgima teravilja kasvufaase, sest teravilja kahjustada ei ole ohtu, vaid tuleb arvestada umbrohu suurust – näiteks, kui rapsivaris on kasvanud juba esimeste pärislehtede faasi, kukub tõrjeefektiivsus kohe märgatavalt. Kui mõned umbrohud on kasvanud idulehtedest suuremaks, siis pole samuti kõik võimalus veel kadunud – siis võiks lihtsalt mullaherbitsiidile juurde lisada mõnda lehekaudu kontaktsena mõjuvat ning odavama hinnaga herbitsiidi, et saavutada mullatoimeline tõrje, suurema umbrohu tõrje ja samas mitte viia hektarikulusid liiga suureks.
  2. Tärkamisjärgsete herbitsiidide kasutamisel esimesena tuleks kindlasti selgeks teha ja jälgida, millisest teravilja kasvufaasist alates on lubatud pritsida. Mitte minna pritsima liiga vara, sest see võib tõesti kahjustada, sügisel tasuks teravilja kahjustamist vältida igal võimalusel. Üldiselt siiski on neid herbitsiide soovitatud kasutada, kui teraviljal on vähemalt kaks lehte. Sügisel kohati tundub, et jahedamate ilmadega ka umbrohud peaksid aeglasemalt kasvama, kuid tavaliselt on umbrohud tehtud “teisest puust”. Parim tõrje lehe kaudu mõjuvate herbitsiidide kasutamiseks on samuti umbrohtude väikeses kasvus – umbes 2-4 lehe faasis. Ei tohiks minna pritsima liiga vara, st kui tõrjutavad umbrohud pole kõik tärganud, ega ka liiga hilja, kui umbrohud on kasvatanud külviread kinni nii, et kogu põld on ühtlaselt roheline.

    Rapsivaris idulehtede faasis – veel viimane aeg mullaherbitsiidega, õige aeg kontaktsete herbitsiididega pritsimiseks

  3. Hernevarise tõrjumine on võtmeküsimus, sest kui kevadel jahedaga külvatud herne tärkamine ja areng on aeglane ja vinduv (nagu sel kevadel oli), siis varis sügisel käitub hoopis teistmoodi. Ka öökülmadest hoolimata pole võimatu, et kasvab tõrjeta julgelt 10 cm pikkuseks ja hakkab isegi köitraagudega siduma. Herne tõrjumiseks õige aeg on, kui hernes on 3-4 cm – tuleb teha vara, et ka lahti saaks.
  4. Odravaris teraviljapõllus on tõeline nuhtlus kahel põhjusel – on väga tugeva kasvuga ja kiirem, kui külvatud kultuur ning varis jääb koheselt haigeks, hoides haigustekitajaid põllul kinni ja nakatades kogu taimikut. Herbitsiidi pritsimiseks õige aeg saabub kohe, kui kultuuril on arenenud vähemalt 1 pärisleht ning sellest alates tuleb tõrje ajastamisel arvesse võtta varise suurus. Parim aeg tõrjumiseks on, kui odravarisel on 2-3 lehte. Pärast pritsimist peatub varise kasv küll suhteliselt kiiresti, kuid üldine mõjuaeg ja kolletumine võtab aega. Sellest ei tasu kohkuda ja arvata, et tõrje ei õnnestunud – mõjuaeg kestab pikalt, varis tegelikult enam ei kahjusta ja kasva ning teravili tunneb end palju paremini. PS! taliodrast odravarist kätte saada pole võimalik.

Odravaris rukkipõllus, pritsimisest möödas pea kuu aega. Pilt 2016

Veel, mida tähele panna:

  1. Sügisel herbitsiidide kulunorme valides tuleb alati minna suurema ja maksimumilähedaste normidega pritsima. Madalamad normid on mõeldud kevadiseks ja suviviljadel kasutuseks.
  2. Kõikide herbitsiidide mõjuaeg sügisel umbrohtude kolletumiseni võtab oluliselt pikemalt aega, kui kevadel samu herbitsiide kasutades. Põhjus on madalad temperatuurid, eriti öökülmad ning sellest tulenev taimemahlade aeglasem liikumine ja herbitsiidide süsteemsuse aeglus.
  3. Herbitsiididele võib lisada parema kleepuvuse tagamiseks kleepaineid. Peab lisama kõigile grammherbitsiididele.
  4. Ei väsi kordamast ja ka nüüd sügisel – pole mõtet teha liiga kirjusid paagisegusid. Maksimaalne toimeainete sisaldus ühes pritsipaagis on 3-4, millest ka leheväetist võiks arvestada kui 1 toimeaine. Liiga palju paagisegupartnereid mõjuvad üksteisele koheselt antagonistidena – see tähendab, et üks vähendab teise mõju.