Haned läinud, hallad maas! Vanarahvatarkus ei eksi ja veel vähem loodus ja loomad. Eelmisel nädalal sagenenud kolmnurksete linnuparvede hõiked taevas lähiaja öökülma ja jahedust ka ennustasid, mitte Sahara liiva ja Portugali tolmu. Käes ta nüüd ongi ja maa oli valge kõikjal üle Eesti, miinuskraade mõõdetult isegi kuni 5.

-3°C Põlvamaal kell 7:00

Oktoobrikuu keskpaik põldudel toimuvaga küll nagu mõistuspäraselt kuidagi kokku ei klapi ning ka mitmedki pritsimised taliviljapõldudel on veel tegemata ja plaanis. Eks paljuski on see hiline pritsimine tingitud ka hilistest külviaegadest, aga ega looduse vingerpusside vastu ei saa. Siiani on pritsimine käinud koos poriralliga, nagu peaaegu kõik selle sügise ja koristushooaja tööd.

Praegu on peamine sõnum: öökülmaohuga ei ole soovitatav taimekaitsepritsimisi ette võtta!

Eriti puudutab see põlde, kus kasvamas taliteraviljad või taliraps ning sõltumata pritsimise eesmärgist – umbrohutõrje, leheväetiste andmine, haigustõrje või kasvu reguleerimine tuleks kõik mõned päevad kindlasti edasi lükata. Põhjused ja selgitused on lihtsad ja loogilised:

  1. Härmatis või külmunud vesi lehtedel küll päeva jooksul sulab, kuid praegune päike pole piisavalt soe, et suudaks lehed kuivatada. Samuti pole tuult, mis lehti kuivataks. Märgade lehtede pritsimise peamine kahju on kaotsiläinud pritsimislahus. See ei imendu liigniisketesse lehtedesse ning suure tõenäosusega veereb lihtsalt maha, seega umbrohutõrje efektiivsus või fungitsiidide kasutegur on vägagi küsitav.
  2. Pritsimislahus ja vesi võivad ühtseks voolata ja jääda ka lehtedele või näiteks ka rapsi rosetti, kus on ka juba õiealged, püsima. Võimatu pole, et selline liiga pikaajaline pristimislahuse püsimine kahjustab taimi ning seda võimendab veel ka jahedus ja järgnev öökülm.
  3. Kõige hullem on, kui pritsima minnakse päikeseloojangul või veelgi hiljem õhtul ja pritsimislahus lehtedel koos veega külmub. Sel juhul on garanteeritud mõlemad – kultuurtaimede kahjustamine ja taimekaitsevahendite raiskamine.
  4. Öökülm annab taimedele impulsi, et tuleb alustada ettevalmistusi talvitumiseks. Miinuskraadid koheselt aeglustavad taimemahlade liikumist ning sellest tulenevalt ka taimekaitsevahendite või leheväetiste imendumine ja taimede vastuvõtmisvõime on aeglasem. Päevased temperatuurid võivad küll tõusta 5-7 plusskraadini, kuid see pole piisav, et taimed nö “üles sulaksid”. Eriti veel, kui päikese loojudes temperatuurid kiiresti langevad ja eelolevaks ööks jälle miinustemperatuure lubatakse.
  5. Viimase aja ilma ja sademeid arvestades tuleb arvestada ka sellega, et taimed on vett täis ja liigniiskus on pea kõikidel põldudel. Liigniiskus tekitas juba niigi stressi, seega siia lisaks veel öökülmadega taimekaitse pritsimine võib hoopis taimi nõrgestada ja kahju teha.

Peamine soovitus hetkel ongi vähemalt nädalavahetuse päevad mööda lasta, sest öökülma nendeks lähipäevadeks lubab ning kui ööd uuel tuleval nädalal on pisut soojemad, vähemalt plusspoolel, siis jätkata pritsimistega. Ainus, mida hetkel võib mõelda, on glüfosaadi pritsimine, kuid ka selle otsuse vastuvõtmisel tuleks jälgida piirkonna ilmaennustust, keskpäeva soojemat aega ja otsus pritsimiseks vastu võtta väga kaalutletult. Liigniiske taimiku puhul ka glüfosaadi mõju ja efektiivsus langeb.

Võib-olla vahepealne külm tahendab pisut ka põllupinda ja liigniiskus taganeb, seega ka masinatega põllul sõitmine võiks vähem rööpaid ja tallamist kaasa tuua. Igatpidi hetkel tasub natuke pritsimistega hoogu maha võtta!