Kevadetunne!

Kalendrikevad on käes – ILUSAT KEVADET KÕIGILE!

Millal nüüd aga tuntav ja nö tegelik kevad päriselt algab, seda saame näha. Kuigi jah, kui vähegi õues olles ringi vaadata, siis kevade märke näeb ja tunnetab looduses juba palju. Lindude käitumine on üks märk, eriti kui vaadata vareste ja hakkide tegemisi, sest nemad hakkavad ju pesa meisterdama esimestena ja väga varakult. Samuti on päikselistes ja tuule eest varjatud aianurkades leida juba lumikellukesi ja muude kevadlillede tärkamist. Kui ise ka leida tuulevaikne koht ja näoga päikese poole seista, siis on ilmselge, et kullakera soojendab juba päris hästi. Pange siis silmad kinni või päikeseprillid ette, sest päikesekiired on silmadele ka päris teravad!

Kokkuvõttes ju nii tore! Kõik need varakevadised esimesed märgid näitavad, et valge, soe ja mõnus aeg on kõik ees. Enne seda eelneb muidugi nüüd iga-aastane talve ja kevade heitlus, kui üks päev sajab laia lund, teine päev soe päike sulatab ja lörtsiks selle muudab.

Millal põllukevad algab? Seda on ka juba küsitud ja mõtteid sel teemal veeretatud.

“Kevad ikka nii kiirelt tuleb. Remondime tehnikat ja asju praegu koguaeg. Natukene võibki vinduma hakata, saakski rahulikult stardi.”

“Väga hea, et kohe soojaks ei lähe, vara veel. 15. aprill võiks pauguga minna ja kohe 20 kraadi sooja. Siis kiirelt väetis peale ja külvid maha.”

“Loodan positiivselt ikka veel. Siiani on kõik ilus, aga see miinus tugeva tuulega on küll paha. Ette masetsema ei hakka – see ilus talv võiks veel ilusamini lõppeda ka.”

Tõepoolest, miinuskraadid, mis tulid peale sula, mis lume peaaegu kõik ära sulatas, on pisut murelikuks teinud küll. Eriti just seepärast, et lumesulavesi on kohati ka laikudena põldudele seisma jäänud. Veelombid juba iseenesest jätavad taimed õhupuudusesse ja vetitavad, kuid pisut halvemaks teeb olukorra pakane, mis selle vee jääks külmetab ning taimed laiguti põldudel päris kinni kaanetab.

Veelombid jätavad taimed neis kohtades õhupuudusesse, jää kaanetab päris kinni

Lumesulavesi on külmunud ja taimed kinni kaanetanud

Muidugi ei pea kartma, et lühikest aega püsiv seisuvesi või ka jää koheselt taimed ära tapab. See küll nõrgestab taimi, hävinevad ehk niigi nõrgemad, kuid kui nädala-pooleteisega soojema ilmaga jää sulab ja seisuvesi maasse imbub, siis suuri tühimikke põldudele tõenäoliselt ei jää.

Üldiselt vaadates teraviljapõlde, siis lume alt välja sulanud pilt on päris ilus, külviread jooksevad ja taimed on kenasti rohelised. Hinnanguks võiks anda “pole paha”. Õnneks pole vahepeal olnud ka väga soojasid ilmasid, et temperatuur oleks üle 5 kraadi pikemaks ajaks tõusnud, seega mõnel ööl miinuskraadid kuni isegi 10 pole praegu hävitavalt ohtlikud. Ainus, mida näha võib, on heledaks muutunud leheotsad – see on küll külmanäpistus. Aga taimed siiski on veel “talveunes” ja kui pikemat aega kestvat väga külma perioodi nüüd ei tule, siis saab loota küll parimat – talivili, mis läks sügisel talvituma heas seisus, talvitub ka lõpptulemusena hästi.

Külviread kenasti rohelised

Taimed tunnevad ennast hästi

Rapsipõldudele võib praegu samuti üldhinnanguks “hea” anda, sest kui ikka sügisel külviaeg optimaalne oli (või kes üldse külvata jõudsid) ja omalt poolt taimede heaolusse panustati ning kasvukuhik kenasti mullapinna lähedale suruti, siis raps peab samuti praegu päris hästi vastu. Vahepealsed lumeta külmad on lehti muidugi räsinud ja suure tõenäosusega on oodata, et need ilmade soojenedes ka täielikult kollakas-pruuniks ja pehmeks muutuvad. Kui aprilli keskpaigas rapsipõllud kapsa ja roiskumise järgi haisevad, siis pole kohe karta, et taimed on hävinud, vaid see on tüüpiline igakevadine lehtede mädanemine ja lagunemine. Rapsitaime talvitumine, tervis ja kasvujõud peituvad hoopiski kasvukuhikus, juurekaelas ja maa-alustes juurtes.