Mullaniiskus on hetkel justkui kaks ühes, korraga nii hea kui halb. Teadagi on liigniiskus takistanud põldudele pääsemist, külvamist ja muidki töid, aga ainult negatiivseks faktoriks niiskustaset mullas siiski pidada ei saa. Mullaherbitsiidide kasutamiseks oa- ja hernepõldudel pole aastaid juba kevadel nii ideaalseid tingimusi olnud ning samuti meeldib varakevadine niiskus ja jahedus taliviljadele. Kõik seemned, mis lõpuks mulda jõuavad, idanevad niiskes keskkonnas ka edukamalt ja ühtlasemalt.

Oaseeme, mis vähem kui nädal aega mullas olnud – idaneb

Praegu on ka ideaalne aeg väetamisteks nii taliteraviljade kui talirapsi põldudel, sest mullaniiskus aitab viia väetise sinna, kuhu see mõeldud on – mulda ja taimejuurteni. Lisaks näitab ilmaennustus järjest soojemaid temperatuure ja vähem vihma, mis võib olla ennustus ka lähenevaks kuivaperioodiks.

Talinisule lämmastikväetiste andmisel on praegu mõistlik arvestada sellega, et pärast nüüd tehtavat väetisringi (tõenäoliselt enamusel 2.ringi lämmastik) oleks talinisu kätte saanud 2/3 planeeritud kogulämmastikust elemendina. Ehk väga üldiselt öeldes, et planeerides põllule üldse sel aastal kokku tegevainena 150N, peaks selle ringi väetamisega põllule kokku koos eelmise väetamisega olema saanud vähemalt 100N. Muidugi väetisekoguse ja väljakülvi arvestusega see 1:1 ei kattu, aga matemaatiliselt võiks suurusjärk olla arvestatud selliselt. Talinisu võrsub ja alustab peagi ka kõrsumist, seega ülioluline on, et sellises faasis oleks tal süüa mullas pigem rohkem kui vähem.

Talinisu `Fredis`, külv 05.09.17

Rukki, tritikale ja taliodra lämmastikuga väetamisel ei ole halb mõte nüüd ka ära anda kogu planeeritud lämmastikukogus, sest need teraviljad on oma kasvufaasis nisust eespool, eriti rukis ja tritikale, ning tarbivad juba rohkem toitu ning vajavad väga kasvuenergiat. Kõrsumise alguses pannakse ju paika ka viljapea pikkus ja pähikute arv.

Taliraps on jõudnud varsumisfaasi

Talirapsi väetamisel on nüüd õige aeg anda samuti kogu planeeritud väetise kogus ära, sest taimed on jõudnud varsumisfaasi ning siit edasi on kasv juba väga kiire. Raps on palju mõjutatud öistest temperatuuridest ning mida soojemaks muutuvad ööd, millele kaasnevad ka soojad päevad, on raps peagi mitmekordselt pikkust visanud. Tava-aastatel läheb taliraps õitsema 20. mai paiku, seega ega sinna enam väga kaua aega polegi.

Mullapall juurte ümber näitab, et taim tarbib niiskest mullast kõike “maitsvat”

Mida suuremaks kasvavad rapsitaimed, seda suuremat kahju võib teha graanulväetis ning eriti siis, kui tegemist on suure graanuliga väetisega. Graanulid võivad lehtedesse tekitada auke ja vartele plekke või isegi lõhesid, mis on edaspidi erinevatele haigustele väga soodne nakkumispinnas, sest taim on neist kohtadest nõrgestatud. Ka peavarre õienupud tõusevad kasvuga järjest kõrgemale – need on õrnad ja oleksid graanuli lendlemisega esimesed, mis kindlasti pihta saavad. Kõigele lisaks on väetise eesmärk jõuda siiski mulla pinnale, mitte jääda pidama lehekaenlasse või õienuppudele, ka seepärast on praegu õige aeg talirapsi väetamiseks, sest palju ei lähe enam aega, kui taimik on nii suur, et vaba mullapinda pole.

Õienupud on õrnad