Kevadsoojuse saabumisega on talirapsitaimed mehiselt pikkust visanud ja jõudnud varsumisfaasi, mis on õige ajastus taimiku saagipotentsiaali tõstmise järgmiseks sammuks – kasvu reguleerimiseks.

Lisamärkus! Kui praeguseks pole veel antud ära viimane lämmastikuring, siis see tuleks teha esimesel võimalusel.

Kevadise kasvureguleerimise ajastamise kohta kehtib reegel, et pigem varem, kui hiljem, sest praegune rapsitaimede kasvujõud on niivõrd tugev ja kiire, et isegi ühe päevaga toimub silmnähtav pikkuse juurdekasv. Seega pole tarvis karta, et reguleerimine tehakse liiga vara või kahjustatakse kuidagi taimi.

Soovitus parima aja tabamiseks on minna kasvureguleerimist tegema, kui taimed on pikkuskasvus 25-30 cm – see nö “kummiku kõrgus”. See on hea aeg paagisegus anda taimedele ka väga vajalikku boori.

palju räägitud “kummiku kõrgus”

Varsumisfaasi alguses olevate taimede reguleerimisel kasutatakse ära reguleerijate parim efektiivsus ja seda just taimede külgharunemise soodustamiseks. Rapsitaime väga suur osa saagipotentsiaalist tuleneb just külgharudest ning reguleerijate eesmärk ongi suruda peavarre pikkuskasv aeglasemaks, et taimed mõtleksid ka tõsisemalt külgharude moodustamisele. Arvestades seda, et praegu on päevased temperatuurid järjest soojemad ja lähiajal vihma ka ei lubata, siis on samuti parim aeg rapsitaimede kasvu reguleerida – soojaga on lihtsalt kasv kõrgustesse nii kiire, et sekkumiseta suunavad taimed oma energiast peavarre pikkusesse rohkem, kui külgharudesse.

Kui rapsitaimede kasv ja areng on põllu piires ebaühtlane, on soovitus kasvureguleerimise ajastamine otsustada enamuses olevate suuremate taimede järgi, sest iga pisematki taime järgi oodates lähevad suuremad juba õitsema.

Kui enamus taimi on juba 30 cm kõrgused, tuleks kohe ka kasvureguleerimine ette võtta

Kasvureguleerimisega hilineda on aga küll võimalik. Kui taimed on mingi hetk kasvus juba poole meetrised ja esimesed õienupudki lahti hakkavad minema, pole võimalik enam mõjutada rapsitaime ülesehitust, sest selleks ajaks on taim juba otsustanud, mis ja kus vajalik on. Suuri taimi kasvureguleerijaga pritsides on võimalik saada ainult haigustõrje mõju.

Hiilamardikad liikvel

Soojaga on liikvele läinud ka kahjurputukad. Nähtud on hiilamardikaid ning kohati ka päris palju varre-peitkärsakaid. Putukatõrjet esimese kahjuri nägemise peale jooksuga tegema minna pole tarvis, aga kui põldu sisse minnes igal teisel-kolmandal taimel tegelasi näha on, tuleks ka tõrjele mõelda. Tõenäoliselt hiilamardikate arvukus soojaga suureneb ja põhiliikumine on veel ees. Rohkem kahju teevad praegu aga varre-peitkärsakad, kelle kahjustuse ulatus ilmneb alles mõnevõrra hiljem, kui enam midagi ette võtta pole võimalik.

Varre-peitkärsakas uuristab augu rapsitaime varre alaosasse ja muneb varre sisse. Munadest arenevad pisikesed vastsed, kes hakkavad vart seest tühjaks sööma. Selle tulemusel on takistatud nii vee kui toitainete liikumine juurtest ülemistesse taimeosadesse, mille tulemusel saak langeb, sest kõdrad ja seemned jäävad kiduraks. Varre-peitkärsakat tulebki tõrjuda siis, kui liikvel on täiskasvanud isendid (ehk praegu) ja tõrje on efektiivne vaid süsteemse insektitsiidiga.

Varre-peitkärsakas

Allikas: https://agrobaseapp.com/estonia/pests