Viimasel ajal on kõikjal päevane temperatuur tõusnud julgelt üle 20 kraadi, olles keskpäeval ja päikese käes kohati lausa 25-26 kraadi. Lisaks kõrgetele temperatuuridele on ka päike erakordselt ere ja intensiivne ning taimed vaevlevad juba põuatingimustes – kõik kokkuvõttes hakkab piirama pritsimistöid.

Peamine reegel igasuguste pritsimistöödega on, et maksimaalne mõistlik temperatuur, mil veel pritsimisi ette võtta, on 21-22 kraadi. Kui temperatuur tõuseb juba üle selle, tuleks igal juhul pritsimisi edasi lükata, sest:

  1. kuuma ilmaga aurustub pritsimislahus väga kiiresti nii taimelehtedelt kui mullapinnalt, samuti tekivad aurustumisega pritsimiskaod põhimõtteliselt ka koheselt pritsimise ajal. Tulemusena ei saada pritsimisest oodatud efektiivsust ja toimet ning tegemist on lihtsalt raiskamisega. Eriti pole otstarbekas päikeselise kuuma ilmaga minna pritsima mullatoimelisi herbitsiide, näiteks suvirapsile, sest herbitsiidilahus aurustub mullapinnalt niipea, kui on sinna jõudnud ning mingit järelmõju mulda ei jää. Samuti ei ole siis väga abiks ka veekulu tõstmine.
  2. kuumale ilmale reageerivad taimed õhulõhede sulgemisega, seega ka taimede igasugune vastuvõtmisvõime väheneb, mistõttu ei jõua pritsimislahus maksimaalselt ei kultuurtaimeni  ega ka umbrohtudeni. Näiteks, kui tehakse kuuma ilmaga umbrohutõrjet, on suhteliselt suur tõenäosus, et maksimaalset efektiivsust ei saavutata. Samuti, kui pritsitakse kuuma ilmaga kultuurtaimi näiteks leheväetistega, ei jõua kogu “toit” kindlasti taimeni.
  3. kuuma ilmaga on väga suur oht ka kultuurtaimi kõrvetada ja kahjustada, eriti kui minnakse pritsima juba kuumast ja põuast stressis taimi. Pritsimine on samuti lisastress.

Millal siis pritsida?

  1. Kui on tarvis pritsida mullaherbitsiidi, on kõige parem teha seda õhtutundidel, sest siis päikese intensiivsus väheneb ja temperatuurid langevad ning pärast pritsimist jääb terve öö, mille vältel pritsimislahus paremini mullaosakestele kinnituda jõuab. Kui minna vastupidiselt pritsima hommikutundidel, jääb enne kuuma päeva saabumist palju lühem aeg toimimiseks ning päike hakkab koheselt kuivatama mullapinda.
  2. Kui soovitakse minna tegema umbrohutõrjet, oleks seda parem teha jällegi hommikutundidel, sest siis on taimede vastuvõtlikkus parem.
  3. Kui on plaanis teraviljale või rapsile leheväetiste või ka haigustõrje pritsimine, oleks samuti soovitatav pritsida hommikutundidel, samuti põhjusel, et hommikuti on taimede vastuvõtlikkus parem. Öö jooksul on taimed ka taastunud ning end kogunud, olles tugevamad ka võimaliku kõrvetuse või paagisegust tuleneva keemiastressi vastu.