Suve meenutav soojus, mida isegi võiks nimetada kuumalaineks, on taliviljade kasvu nii hooga käima pannud, et kasvufaasid vahelduvad silmnähtava kiirusega. Kuigi vihma pole mõnda aega olnud ja põllud kuivavad, on taliviljad õnneks siiski mullas olevat niiskust hästi ära saanud kasutada – juurestik kasvas sügavamale põuale eelnenud jahedate ja vihmaste ilmade ajal.
Taliteravilja ja talirapsi kasvufaasid on hakanud aga jõudma sellisesse faasi, et paljude pritsimiste parim või ka kultuurile ohutu aeg hakkab ümber saama. Pritsimisi planeerides, eriti umbrohutõrje puhul, tuleb soovituslikest kasvufaasidest väga kinni pidada, sest ega kahju ei näe kohe peale pritsi lahkumist põllult, vaid ilmneb alles sügisel kombainipunkris. Ka teravilja kõrretugevdamise parim aeg on vägagi sõltuv kasvufaasidest.
Taliteraviljad on praegu peamiselt kõrsumisfaasis, hilisemad sordid põhjapoolses Eestis, sügisel hilja külvatud või kevadel kehvamas seisus olnud nisud on lõpetamas võrsumist. Rukis, tritikale ja talioder on kindlasti kõrsumisfaasis. Nii mõnigi herbitsiid lubab pritsimist kuni teravilja 1. või 2.kõrresõlmefaasini, seega:
1.kõrresõlme faas (numbriliselt 31) on, kui esimene sõlm on mullapinnal märgatav, vähemalt 1 cm kaugusel võrsumissõlmest.
2.kõrresõlme faas (numbriliselt 32) on, kui teine sõlm on märgatav, vähemalt 2 cm kaugusel esimesest sõlmest.
Tähele tulebki panna, et maapinnale kõige lähemal olev sõlmemoodustis pole kõrresõlm, vaid võrsumissõlm – puht praktiliselt ja lihtsakoeliselt saab öelda, et tavaliselt on see ka kõrre heledamas-valkjas alaosas ning kõrresõlmed on kõrre rohelises ülemises osas.
Peale taimekaitse pritsimise võiks kasvufaase arvesse võtta ka väetamisel – just 1.-2.kõrresõlme aeg on ka teraviljapea pikkuse paikapanemise aeg, seega sel ajal ei tohiks taimed jääda ei mullast ega lehe kaudu nälga. Sel ajal on ka parim anda ära mikroelemendid.
Talirapside puhul mängib praegu suurt rolli just taimede pikkuskasv, sest kui soovitakse kasvuregulaatoritega taimede külgharunemist soodustada, siis parim aeg selle tegemiseks lõppeb, kui taimed on ca 40 cm pikad. Kõige “magusam” aeg kasvu reguleerida on taimede pikkuses 25-30 cm. Kui taimed kasvavad juba pikemaks kui 40 cm ei ole muidugi kasvuregulaatori pritsimine taimele ohtlik, kuid lihtsalt kasvujõud on juba nii tugev ja külgharud juba arenemas, seega enam ei ole võimalik saada nii head tulemust. Sel juhul annab kasvuregulaator ennetava kaitse haiguste eest. Kui taimed veel ei õitse ja tehakse kasvureguleerimist või putukatõrjet, on ka viimane aeg koos paagisegus anda boori ja lehe kaudu vajalikke toiteelemente, sest õitsemise ajal pole sellel enam mõtet.
Lootus oli, et pakaseline veebruarikuu on vähendanud kahjurputukate arvukust, aga reaalsus praegu on, et neid jagub kohe hulgim. Putukatõrje puhul otseselt rapsi kasvufaas rolli ei mängi, vaid seda tuleb teha vajaduspõhiselt, kuid kuna rüps ja ka raps hakkavad juba õisi avama, tasub meeles pidada ka mesilasi ja kimalasi. Seega:
õitsvaid taimi tohib pritsida vaid ajavahemikus 22:00-5:00.
Isegi, kui pritsimised hakkavad kuhjuma, arvestage ka kuumusega ja ärge tehke taimedele liiga! Keskpäeval on targem pikem lõunapaus võtta või ise suvesoojust nautida.
Kommenteeri: