Juba pikemat aega kestev kuiv ja vihmata periood ja sellele lisanduv intensiivse päikesekiirgusega kuumus sobivad päeval pigem puhkamiseks, kui aktiivseks pritsimistööde teostamiseks.

Ärge tehke kuumusega pritsides oma taimedele liiga! Kuumaga pritsimine on taimede tahtlik kahjustamine ja saagilanguse põhjustamine.

Põllul peaks igasuguse taimekaitsetöö lõpetama või ei tohiks isegi mitte ette võtta, kui välisõhu temperatuur tõuseb kõrgemale kui 21-22 kraadi. See soovitus kehtib igasuguse pritsimise puhul – vahet pole, mis segu või puhas preparaat pritsipaagis on või millist kultuuri pritsida tahetakse.

Praegune kevadsuvine päikesekiirgus, eriti keskpäeval, on väga intensiivne. Päikesesõbrad võivad küll soovida saada pruuniks teiseks juuniks ja päikese käes iga hinna eest peesitada, aga taimed sellises kuumuses ja kuivuses on tegelikult üpriski stressis. Ehk olles lauspäikese käes, hakkab palav ka taimedel ja lehtede temperatuur tõuseb. Taimed “higistavad” või jahutavad end küll transpiratsiooni ehk auramise teel, aga lehtedes olev vesi ja niiskus, mida nad selleks kasutada saavad, pärineb juurte kaudu omastatud mullaniiskusest. Seega, praegustes oludes, kui vihma pole mõnda aega sadanud, pole ka mullas enam väga palju leevendust leida.

Kuumastressi tõttu sulgevad taimed keskpäeval oma õhulõhed ja nö piltlikult öeldes, lihtsalt “püüavad hakkama saada”. See aga tähendab, et negatiivselt on mõjutatud ka normaalne fotosüntees, kasv, õitsemine ning nõrgestatud on vastupanuvõime kahjurite ja haiguste vastu.

Kui nüüd sellises seisus taimedele minnakse kuumaga midagi pritsima, isegi heast tahtest ja lootes turgutada ja aidata, on see vastupidiselt taimedele lisastress ja ilmselgelt liig.

Kõige hullem, mida keskpäevase kuumaga teha saab, on minna pritsima:

1) tuulekaeratõrjet teravilja seest või ristõieliste tõrjet suvirapsi seest, sest ka normaalsetes oludes on sama sugukonna liikide tõrjumine alati mingi mõjuga ka kultuurile.

2) teravilja kõrretugevdajaid, millega sel juhul püütakse pärssida niigi juba kasvupidurduses taimi.

3) leheväetiste kokteile või kõrge lämmastikusisaldusega leheväetisi.

4) kirjusid paagisegusid eriotstarbelistest taimekaitsevahenditest ja tehes seda hullemaks veel leheväetiste kombinatsiooniga.

Need on vaid kõige hullemad näited, kuid igal juhul peaksid pritsitiivad kuuma ilmaga kokku pakitud olema. Selliste suvesoojade ilmadega on keskpäev puhkamiseks ja aeg hilisõhtust varahommikuni ainus mõistlik aeg vajalikke pritsimisi teha. Aga ka siin on oma AGA – kui siis jahedamal hetkel pritsimine ette võtta, ei tohiks ka kaotatut tagasi tegema hakata ehk kogelmogelit pritsipaaki kokku segama.

Mõistlikult.